Täpsemalt on kavandatava muudatusega alates 2021. aastast peatöövõtjatel kohustus seada suurematele ehitusobjektidele üles pääslad, kus iga objektile sisenev töötaja ennast elektrooniliselt registreerib. Samuti tekiks peatöövõtjal kohustus registrisse juba eelnevalt kanda kõik enda töötajad ja alltöövõtjad. Alltöövõtjatel tekiks omakorda kohustus registreerida oma töötajad ja oma alltöövõtjad ja nii edasi. Inimesi saaks ka ehituse käigus lisada.

Elektrooniline registreerimissüsteem võimaldaks tööinspektsioonil hõlpsamini jälgida töötervishoiu- ja ohutusalaste nõutete täitmist ning politsei- ja piirivalveametil paremini jälgida välismaalaste Eestis viibimist. Samuti oleks maksu- ja tolliametil võimalik andmeid kasutada oma riskianalüüsides ja vastuolude puhul alustada maksukontrolli.

Seaduse väljatöötamiskavatsuse autorite hinnangul võiks elektroonilise registreerimise ja pääsla kasutamise kohustus tekkida ehitusobjektidel, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusobjektil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva.

Süsteemi kasutamine tooks peatöövõtjale kaasa kulud, mida peaks kandma ettevõte ise. Maksu- ja tolliameti hinnangul oleks see kuni 1000 eurot kuus, millele lisanduks kolm eurot inimese kohta. Lisaks peaksid riigiasutused uue süsteemi rakendamisel tegema erinevaid IT-investeeringuid, et andmed oma süsteemidaga siduda. Esialgse hinnangu kohaselt võiks nende maksumus olla kuni 1,2 miljonit eurot.

Elektroonilise registreerimise tulemusel oodatav maksutulu suurenemine on maksu- ja tolliameti hinnangul ligikaudu 5,7 miljonit eurot aastas. Oodatav mõju põhineb eeldusel, et väheneb registreerimata tööjõu kasutamise osakaal ning suureneb ehitustööjõud, kellele makstud töötasu ja maksud deklareeritakse ning kellele makstakse vähemalt ehitussektori keskmist töötasu.

Lisaks märgitakse eelnõu väljatöötamiskavatsuses, et kui see peaks ehitussektoris edukalt käivituma, siis oleks süsteemi kasutamist võimalik laiendada ka teistesse sektoritesse, näiteks metallitööstustustese. Vabatahtlikku kasutamise võimalust tegevusvaldkonnast sõltumata saaks aga pakkuda kohe süsteemi valmimisel.

Eesti lähimatel naabritel Soomel, Rootsil ja Lätil on kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusobjektidel töötajad ja nende tööaeg. Soome sellekohane regulatsioon ei sätesta, et ehitusobjektil kasutatav registreerimissüsteem peab olema elektrooniline, kuid muul viisil nõutud info kogumine ning edastamine on praktikas niivõrd aeganõudev ja tülikas, et valdavalt kasutatakse elektroonilisi süsteeme. Andmete edastamiseks on jäetud ettevõtjatele erinevaid võimalusi ja kanaleid. Seetõttu on andmete automatiseeritud kontroll raskendatud ja järelevalve vajab rohkem inimressurssi. Ka andmete kvaliteet ei ole ka samal põhjusel kõige parem, vabateksti väljadele kantud teavet on erinevate andmebaaside vahel raske kokku viia.

Lätis kogutakse ehitusettevõtjate ja nende töötajate andmed elektrooniliselt, kuid puudub standardiseeritud isikutuvastuse nõue. Igal ehitusobjektil võib olla oma kaart, nutitelefoni rakendus või muu vahend. Lätis puudub ka keskne register, kuhu andmeid koondada. See on plaanis rakendada järgmisel aastal.

Kõigis eelnevalt märgitud riikides on väiksema mahuga ehitusobjektid registreerimissüsteemi kasutamise nõudest vabastatud. Piirmäär, millest alates tuleb töötajad ehitusobjektil registreerida erineb aga riigiti palju ja on seotud reeglina ehitatava objekti maksumusega. Soomes tuleb töötajad ehitusobjektil registreerida, kui ehitatava objekti ehituslepingu maksumus on suurem kui 15 000 eurot, Rootsis suurem kui 180 000 Rootsi krooni (umbes 17 000 eurot) ja Lätis suurem kui 1 000 000 eurot, mida on plaanis vähendada 350 000 euroni.