Eesti, Bulgaaria, Küprose, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia transpordiministrid soovivad ära hoida eelkõige sõiduki regulaarse tagasipöördumise kohustust, edastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Vastuseisu avaldati ühiselt Euroopa Komisjoni transpordivolinik Adina-Ioana Valeani ja juhtiva asepresidendi Frans Timmermansiga kohtumistel. Ministrite hinnangul on tekkivad tühisõidud ning loodav protektsionism vastuolus Euroopa Liidu ühtse siseturu ja rohelise leppe põhimõtetega.

Iga kaheksa nädala tagant asutamisriiki tagasipöördumise nõue tähendaks Eesti autoveo-ettevõtjale aastas potentsiaalselt kuute tühjalt tagasisõitu Eestisse, seisab MKM-i teates. Lisaks tekkivatele kasvuhoonegaasidele võib tuua selline käitumine kaasa kõrgemad veohinnad ja logistika üldise ebaefektiivsuse, mis omakorda võib kajastuda kõrgemates teenuste ja kaupade hindades.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on tegemist geograafilise piiranguga pakkuda transporditeenuseid. "Peame seda nõuet koos teiste riikidega diskrimineerivaks Euroopa Liidu äärealade ettevõtjate suhtes," lisas Aas.

Samas kiitsid ministrid, et Euroopa Komisjon on ka enda poolt kinnitanud, et maanteepakett ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega ning ei aita kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. Euroopa Komisjon viib läbi täiendava mõjuhinnangu nõudele enne, kui see Euroopa Parlamendi plenaaristungil kinnitatakse.

"Tagasipöördumise nõudele tegelikult ei tehtudki algselt mõjuhinnangut, vaid see lihtsalt lisati maanteepaketti pärast 2018. aasta detsembris toimunud hääletust, kui Eesti hääletas paketi üldiste põhimõtete poolt, kuna toona jäi tagasipöördumise nõue välja," lisas Aas.

"Oleme rahulolematud ja kriitilised, kuna maanteepaketi algne eesmärk oli avada ühenduse liikmesriikide veoturud konkurentsile täpsustades ka kehtivaid reegleid, siis lõpptulemus on vastupidine, lisandunud on suur hulk nõudeid, millega kaasneb veoturgude suurem suletus."

Eesti plaanid sõltuvad edasistest arengutest ja lõppteksti käsitlusest. "Kui Euroopa Parlamendis võetakse eelnõu vastu, on mitmed liikmesriigid lubanud kohtusse minna. Sama võimalust kaalume ka meie," ütles Aas.