Kõrgeimat valitsemistasu küsivad Luminori pensionifondid
Pensionifondide valitsemistasud erinevad mitte ainult eri pankades, vaid mitmekordsed vahed võivad olla ka ühe panga eri fondide vahel. Suurima mahuga on teise samba fondidest Swedbanki K60, kõrgeimate valitsustasudega paistavad aga silma Luminori fondid.
Eestis on 24 pensionifondi, mille kogumaht oli 2019. aasta lõpu seisuga 4,75 miljardit eurot. Sellest üle 1,1 miljardi oli Swedbanki pensionifondis K60.
Mahu poolest on fondidest järgmised LHV pensionifond L 913 miljoni euroga ning SEB progressiivne pensionifond ligi 648 miljoni euroga. Neist esimene küsib valitsemistasu 0,6 ja teine 0,72 protsenti.
Kõige kõrgem valitsemistasu, 0,94 protsenti on kolmel Luminori fondil - A, A pluss ja B. Kokku on neis kolmes fondis ligi 387 miljonit eurot.
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani põhjendas seda ERR-ile sellega, et pensionifondide valitsemistasud sõltuvad väga palju nii fondide mahust kui ka seadustest.
"Mida suurem on mõne konkreetse pensionifondi maht ehk mida rohkem raha inimesed fondis hoiavad, seda madalamad on fondivalitseja kulud ja fondide valitsemistasud. Ühest küljest mõjutab seda ka investorite hulk, kelle vahel fondi valitsemisega seotud kulusid jaotatakse, ning teiselt poolt seadused, mis kehtestavad fondide valitsemistasude piirid nende mahu järgi," selgitas ta.
Pikkani lisas, et väiksel varajuhil on võimatu pakkuda samavõrd odavaid lahendusi kui suurematel. Samas on tema sõnul väga oluline, et kulude kõrval ei jäetaks tähelepanuta fondide tootlusi.
"Luminor on tõestanud, et sõltumata mõnevõrra kõrgematest tasudest, oleme suutnud investoritele luua suuremat tootlust kui odavamad pensionifondid. Aktiivselt juhitud pensionifondide võrdluses on Luminor parim pea kõigis riskigruppides – olgu see siis ühe, kolme, viie või kümne aasta vaates," lausus ta.
Ka SEB progressiivne, energiline, optimaalne ja 100 pensionifond on valitsemistasude osas kõrgemate hulgas, kõigis neis on see 0,72 protsenti ehk järgneb tasu suuruse poolest Luminori fondidele. Väiksem ehk 0,39 protsenti on valitsemistasu SEB konservatiivses pensionifondis ning madalaim, 0,29 protsenti indeks 100 fondis.
SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin märkis, et indeks 100 väike valitsemistasu tuleneb sellest, et tegu on indeksfondi-tüüpi pensionifondiga, mille eesmärk on aktsiaturuga võimalikult sarnaselt liikuda ja mille juhtimine on suures osas automaatne.
"Fondijuhi tööaega kulub siin väga vähe, fondijuht hoiab investeeringute osakaalud etteantud piirides ja seetõttu on fond väga madalate tegevuskuludega. Indeksfondide hulka kuuluvad fondid on meile teadaolevalt ka Swedbankil ja LHV-l ning ka Tuleva mõlemad kohustuslikud pensionifondid on indeksfondi tüüpi," rääkis ta ja lisas, et seetõttu tuleks seda fondidegruppi tasude mõttes teistest fondidest eraldi käsitleda.
Teisi SEB kohustuslikke pensionifonde juhitakse aktiivselt ja seetõttu tuleb Schamardini sõnul teha kulutusi ka turuolukorra analüüsimiseks, investeerimisotsuste tegemiseks ja väärtpaberite valikuks. Seetõttu on indeksfondidest kõrgema valitsemistasu küsimine tema hinnangul õigustatud.
Lisaks rõhutas SEB esindaja, et valitsemistasude tegelik määr on pöördvõrdelises sõltuvuses fondide mahuga.
"Paljudel LHV, Swedbanki ja SEB fondidel, mille tegelikud valitsemistasud on vastavalt 0,60, 0,54 ja 0,72 protsenti aastas, on baasvalitsemistasud võrdsed, tasemel 1,2 protsenti aastas ning erinevus on sisse tulnud just mahupõhisust arvestades," selgitas Schamardin.
SEB jälgib tema sõnul konkurentsiolukorda teise samba fondide valitsemistasude osas pidevalt ning peab enda fondide tasude taset õiglaseks. Erinevus Swedbanki ja SEB-ga on väike ja panga esindaja usub, et nende kliendid ei eelista tasude erinevuse pärast konkurentide fonde.
"Keskmise suurusega teise samba puhul räägime mõnest eurost aastas, mis fondi mahtude suurenedes väheneb ilmselt veelgi. Tõenäoliselt saavad vahed fondide tooluses olema märgatavalt suuremad kui nimetatud tasudest tulenev erisus," lausus ta.
Lisaks juhtis Schamardin tähelepanu sellele, et fondide valitsemistasu on fondi tootlusest juba maha arvestatud. Näiteks, kui fondi tootlus oli viis protsenti aastas ja valitsemistasu üks protsent aastas, siis investor teenis selle fondiga viis protsenti.
"Fondi investeeringutelt tuli küll kuus protsenti, kuid kuna ühe protsendi võttis fondivalitseja tasuks, jäi järele viis protsenti. Kahjuks on ühiskonnas väga levinud eksiarvamus, et kui tootlusest tasud maha arvutada, saab tegeliku tootluse."
Valitsemistasude "edetabeli" viimasest otsast, kõige väiksemate tasudega fondide hulgast leiab lisaks SEB indeks 100 fondile Swedbanki K10. Mõlema valitsemistasu on 0,29 protsenti, olles selle poolest väiksem ka 2017. aastal Eestis esimesena indeksfondidega turule tulnud Tuleva valitsemistasust, mis on mõlemas nende pakutavas fondis 0,34 protsenti. Tuleva maailma aktsiate pensionifond on mahu poolest indeksfondidest suurim - seal oli möödunud aasta lõpuks 127 miljonit eurot.
Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla ütles, et nende pensionifond K10 on Eestis madalaima valitsemistasuga ja kogukuluga (0,37 protsenti) juba alates 2017. aastast.
"See fond on eelkõige mõeldud kogumise lõpuaastateks, kus inimeste jaoks on esmatähtis kogutud pensionisäästude väärtuse säilitamine. Seetõttu hoiame selle fondi riskitaset madalana, investeerides valdavalt kõrge kvaliteedi ja madala riskiga võlakirjadesse. Kuna selliste investeeringute intressitase on viimase aastakümnega oluliselt langenud, langetasimegi otsuse, et hinnastame sellist konservatiivse investeerimisstrateegiaga fondi kliendi jaoks võimalikult soodsalt," põhjendas Tamla.
Tema sõnul on ka Swedbanki aktiivselt juhitud pensionifondide tasud Eesti soodsaimad.
Toimetaja: Karin Koppel