Swedbankis kasvas eraklientide laenumaht aastaga seitse protsenti ja äriklientidel kümme protsenti. Aasta esimese kuue kuuga väljastati eraisikutele uusi laene 696 miljonit eurot ja ettevõtetele 1,147 miljardit eurot. Kodulaene anti välja poole aastaga 3700.

Laenude maht kasvas suures plaanis vastavalt ootustele, ütles ERR-ile Swedbanki finantsjuht Meelis Kadarpik.

SEB-s kasvas aastases võrdluses ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute maht 58 protsenti.

SEB panga juht Allan Parik ütles ERR-ile, et eraisikute laenuturg oli tänavu teises kvartalis väga aktiivne ning mõnevõrra kasv oli mõnevõrra kiirem, kui pank ise prognoosis. Samas jäi prognoositule alla ettevõtete investeerimisjulgus ja seega ka laenude kasv.

"Üldiselt on laenuportfelli kasv olnud laiapõhjaline ning seda on vedanud eelkõige teenussektor, energeetika, põllumajandus, kinnisvara, kaubandus ja IT. Sektor, kus investeerimisaktiivsus on jätkuvalt madal, on töötlev tööstus," ütles Parik.

Eraklientidele väljastas SEB esimesel poolaastal uusi laene ja liisinguid 442 miljoni euro eest, mis oli 12 protsenti rohkem kui aasta tagasi. SEB andis poole aastaga enam kui 2500 kodulaenu. See näitab, et tarbijate majanduslik kindlustunne kasvab endiselt, märkis Parik.

Euribori tõus laenuvõtjaid ei heiduta

Euribor on tänavu olnud tõusuteel ning kuue kuu euribor tõusis sel nädalal 2,7 protsendi lähedale. Kodulaenude turul pole kerkiv euribor siiani suurt mõju avaldanud. Kadarpik ütles, et Swedbankis on laenutaotluste arv mullusega võrreldes samas suurusjärgus või isegi väikeses kasvus.

"Intressimäärad on siiani muutunud vähe ja seetõttu ei ole praegu ka näha intressimäära muutuse mõju eluasemelaenude mahule," lausus ta.

Parik märkis, et vaatamata tõusule on euribor püsinud üsna stabiilsena ning laenunõudlust pole see väga mõjutanud erinevalt lähiminevikust, mil intressid kasvasid kiiresti. Samuti ei looda laenuvõtjad enam aegade naasmist, mil euribor oli negatiivne.

"Seetõttu on euribori mõju laenuvõtmise julgusele võrreldes intressimäärade järsu tõusu perioodiga oluliselt vähenenud. Samas mõjutavad inimeste laenuotsuseid lisaks intressimääradele ka sissetulekute kasv, tööturu olukord, kinnisvarahinnad ning üldine kindlustunne majanduse suhtes," lausus Parik.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et praegu on oodata jätkuvalt kuue kuu euribori tõusu, sest 12 kuu euribor on märksa kõrgem kuue kuu euriborist. "Kuid praegune seis näitab, et kuue kuu euribor üle kolme protsendi järgmise poole aasta jooksul ei kerki," märkis ta.

Viimase viie aasta kõrgeim euribor oli 2023. oktoobris, mil see oli 4,138 protsenti.

SEB laenuportfell kasvas teises kvartalis Eestis aastases võrdluses 8,1 protsenti ning jõudis esmakordselt kaheksa miljardi euroni.

Hoiuste maht kasvas Swedbankis aastaga neli protsenti.

SEB klientide hoiused kasvasid aastaga 3,2 protsenti ja ulatusid ligi 6,9 miljardi euroni. Kasvu taga olid eelkõige erakliendid, kelle hoiuste maht suurenes aastaga 4,9 protsenti.

SEB vähendas krediidikahjusid

Krediidikahju ehk tähtaegselt tasumata jäänud võlakohustuste määr liikus esimesel poolaastal Swedbankis ja SEB-s erinevalt.

Swedbanki esimese kuue krediidikahju oli 6,2 miljonit eurot. Samal ajal mullu oli see näitaja -1,8 miljonit eurot.

Kadarpik märkis, et oodatavad krediidikahjud on mulluse sama perioodiga võrreldes kasvanud, aga suhtena laenuportfelli suurusesse olid mõlemal aastal muutused väga väikesed.

"Muudatus tuleb suures plaanis majanduskeskkonnas valitsevast ebakindlusest, mis mõjutavad meie mudelitel põhinevat hinnangut tuleviku perioodidele. Seetõttu oleme suurendanud oma oodatavate krediidikahjude katteks tehtavaid eraldisi," lausus ta.

SEB aga vähendas poole aastaga eeldatavaid neto krediidikahjumeid 2,5 miljoni euro eest.

Parik ütles kommentaariks, et SEB laenuportfelli "väga hea kvaliteet paranes veelgi ning saime 2,5 miljoni euro ulatuses vähendada varasemalt tehtud laenuprovisjone."