Raportis "Elite Capture of Foreign Aid" võeti vaatluse alla 22 riigile antud abiraha ning leiti, et umbes kuuendik sellest abirahast jõudis lõpuks hoopis maksuparadiisidesse, sealhulgas Šveitsi. Abiraha "lekkimine" oli kusjuures kõige suurem nende riikide puhul, mis sõltuvad abirahast kõige rohkem, ehk riikides, kus rahvusvaheline abi moodustab umbes kolm protsenti SKP-st, vahendas ajaleht Times.

Maailmapank, mis on maailma suurimaks rahvusvaheliseks doonoriks, tegi ka eraldi avalduse, kus raporti sisu põhjendati ning rõhutati ka püüdlusi korruptsioonivastases võitluses. Paratamatult tekitab aga korduvalt edasi lükatud raporti avaldamine debati paljudes doonorriikides, näiteks Ühendkuningriigis, kus on seni võetud eesmärgiks, et rahvusvahelise abi andmiseks kulutatakse 0,7 protsenti SKP-st.

Raporti autorid tunnistavad ka seda, et rahavood vaestest riikidest pangakontodele, mis asuvad riikides, mille "ekspertiisiks on varjamine", ei pea ilmtingimata olema varastatud abiraha. Küll aga on tähelepanuväärne, et sarnast rahavoogu ei saabu pangakontodele riikides, millel ei maksuparadiisi mainet. Ehk olukorda, mida võiks eeldada kasvanud majandusliku aktiivsuse puhul, ei teki.

"Abiraha hõivamine võimupoliitikute, bürokraatide ja nende käsilaste poolt on kooskõlas vaatlusel tuvastatud mustriga. See selgitab, miks abiraha ei tekita rahavoogusid mitte-maksuparadiisidesse, miks kapitali väljavool leiab aset täpselt samas kvartalis, kui abi saadakse, ning miks mõju on suurem korrumpeerunud riikides," kirjutatakse raportis.