Kiik rääkis "Vikerhommikus", et praegu on olukord Eestis koroonaviiruse leviku mõttes stabiilne. Eelmisel nädalal kinnitust leidnud ühele haigusjuhtumile pole uusi lisandunud. Uue koroonaviiruse suhtes on testitud praeguseks umbes 60 inimest, kes on kas ise või kelle lähedased on hiljuti viibinud riskipiirkondades ning kellel on esinenud sümptomeid, mis võivad viidata koroonaviirusele. Kõik testid on osutunud negatiivseks.

Sotsiaalministeerium on püüdnud välisministeeriumi ja reisifirmade andmetele tuginedes ka kaardistada, kui palju inimesi on äsja riskipiirkondades olnud või on seal praegu, ning Kiige sõnul ulatub suurusjärk tuhandetesse.

Terviseameti soovitusse püsida riskipiirkonnast naasnuna kaks nädalat kodus palus Kiik suhtuda lähtuvalt põhimõttest, et inimese enda ja teda ümbritsevate tervis on kõige tähtsam. Ta märkis muu hulgas, et arstilt haiguslehe saamiseks antud juhul ei pea inimene tingimata haige olema, ent arst peab tegema iga juhutumi puhul kaalutletud otsuse ega saa anda välja vekslit, et kõik, kes haiguslehte küsivad, selle ka saavad.

Valitsus koguneb esmaspäeval arutama eelmise nädala lõpus Kiige moodustatud töörühma välja töötatud ettepanekuid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Kiige peamine taotlus valitsusele on, et see annaks põhimõttelise toetuse neile ettepanekutele ja kui peetakse vajalikuks mingeid lisameetmeid, teeks valitsus ka omapoolsed ettepanekud.

"Kindlasti tuleb katteallikate küsimus ehk mis saab olema reaalne lisaraha, kuna me teame, et viiruse tõkestamine eeldab täiendavat inimressurssi, ka termokaamerad maksavad, samuti igasugu kaitsevahendid, mis on tihti ostetud varuks ja igaks juhuks, aga neid ei saa tellima hakata siis, kui on viirus liiga kaugele levinud, vaid need tuleb juba eos osta," lisas Kiik.

"Me oleme terviseameti ja sotsiaalministeeriumiga kokku arvestanud, et meie valdkonna kulud, mis on paljuski ka reservi tekitamiseks, et olla valmis nii nädalaid või kuid kestvaks olukorraks, on suurusjärgus kolm miljonit eurot. Aga mis puudutab tööjõukulusid, siis see võib oluliselt kasvada sõltuvalt sellest, palju saab Eestis olema nakatunuid."

Käitumisjuhised koroonaviiruse kahtluse korral

Lähtuvalt ECDC (haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus) riskihinnangust on praegu koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina, Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea ja Põhja-Itaalia Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmonte regioonid.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.

Kui inimene kahtlustab haigestumist koroonaviirusesse, tuleks nõu pidada kas oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral tuleks helistada hädaabinumbril 112. Kindlasti ei tohiks minna abi otsima mõne haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest sellisel juhul võib inimene võimalikku viirust edasi levitada teistele ruumis viibijatele.

29. veebruaril alustas lisaks tavapärastele kolmeliikmelistele kiirabibrigaadidele Tallinnas tööd tervishoiutöötajast ja tehnikust kaheliikmeline kiirabibrigaad, et teenindada koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid.

Kaheliikmeline kodudes koroonaviiruse proove võttev brigaad töötab igapäevaselt kellaaegadel 10-18, ülejäänud ajal võtab koroonaviiruse proove tavaline kolmeliikmeline kiirabibrigaad. Avalikesse kohtadesse, nagu lennujaam ja sadam, reageerib koroonaviiruse kahtluse korral ööpäevaringselt kolmeliikmeline kiirabibrigaad, mis toimetab nakkuskahtlusega inimese ka haiglasse.

Senise info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Allikas: terviseamet