Suurusjärku 500 töökohta nimetas tõenäoliseks ajalehega rääkinud Narvas, Jõhvis ja Kohtla-Järvel tööstusparke haldava sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige Teet Kuusmik. Ta viitas ligemale 15 ettevõttele, kes on ostnud neis tööstusparkides krundid, kuhu peaksid juba praegu kerkima tehased, ent tegelikult midagi ei toimu, sest Eestis tegutsevad pangad on keeldunud avamast arvelduskontosid ja kui kontod varem olemas olid, siis pannakse need lihtsalt kinni.

Kusjuures peaaegu kõigi firmade puhul on tegu tootmisettevõtete, mitte virtuaalse raha liigutajatega. Need ei ole Kuusmiku sõnul kaugeltki ka ainult Venemaalt, Ukrainast või mõnest muust kolmandast riigist pärit ettevõtted, kelle puhul on kombeks rahapesuriske kõrgemaks pidada. 

Kuusmik on koondanud need juhtumid ühte faili, vangutab pead ja loeb ette: "Ettevõte, peakontor Saksamaal, 50 töötajat, teinud Eestis 15 miljoni euro ulatuses investeeringuid, aastakäive Eestis 16 miljonit eurot, pank pani lihtsalt arvelduskonto kinni. Teine Eestis tegutsev ettevõte planeeris jätkuinvesteeringut, aga ei saa seda teha, kuna pank pani konto kinni ja teised polnud nõus avama. Kolmas ettevõte tahab püstitada 50 töökohaga ettevõtet, aga ettevalmistusperioodi ajal pani pank arvelduskonto kinni."

Kuusmik võib selliseid loetlema jäädagi, sest ainuüksi temani jõudnud dokumentide põhjal on neid paarikümne ringis. Ettevõtjatega tihedalt suhtleva inimesena on ta sääraseid teateid kuulnud ka mujalt.

"Tänavu jaanuaris teatas üks suur pank, et sulgeb 23 aastat Ida-Virumaal tegutsenud ettevõtte arvelduskonto. Ühel Eestis 18 aastat tegutsenud ettevõttel panid mitu panka kontod kinni ja praeguseks on see ettevõte sisuliselt tegevuse lõpetanud. Nad toimetasid väga rahvusvaheliselt ja aina laienesid. Aga siis tuli üks ülekanne pankade silmis nii-öelda valest riigist ja pangad reageerisid nõnda."

Probleemile osutas ka väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu oma 16. veebruari Ida-Virumaa tulevikuarenguid puudutavas kirjas: "Pangandussektori regulatsioon rahapesuvastaste meetmete rakendamise tõttu piirab kohalike ettevõtete ekspordivõimalusi ja uute investeeringute kaasamist piirkonda. Praegu on oluliselt raskendatud välisinvestorite toomine Eestisse ja kohalikel eksportööridel oma tegevuse jätkamine. Kontrollimata andmetel on tuhandetel ettevõtetel arvelduskontod pankades suletud või jäetud avamata."

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on järgmise nädala teisipäeval riigikogu rahanduskomisjonis kõik osapooled selle teemaga laua taga. "Me otsime väga põhjalikult lahendusvariante. Ühelt poolt on rahapesuprobleemid, aga teistpidi peab ettevõtlus saama Eestis edasi toimida. Oleme pannud uue rahapesu tõkestamise direktiivi riigikogus nii kauaks seisma, kuni leitakse lahendus, et see direktiiv ei takistaks Eestis ettevõtluse arengut," ütles Kokk. 

Nõuded pankadele rahapesu tõkestamiseks on hüppeliselt kasvanud alates 2014. aastast ning saanud eriti tõhusaks pärast Danske panga rahapesuskandaali.