Põlevkivisektori kahanemise mõju Ida-Virumaale on teada varasematest koondamistest. Elu muutub keerulisemaks kõigil. Töö kaotanute pered vaesuvad, omavalitsused saab vähem maksutulu, üldine ostujõud kahaneb. Elanike äravool hoogustub.

"Nägime eelmisel korral, kui mitu aastat tagasi Eesti Energia ähvardas sadade inimeste koondamist – lõpuks oli see koondamine väiksem –, siis need, kel vähegi võimalik, lahkusid. Esimestel lahkujatel on ka Tallinnas lihtsam tööd leida," lausus Narva linnavolikogu liige Katri Raik

Aasta tagasi Narvas tööd alustanud magnetitehas toob maakonda vähemalt 300 töökohta. Tehase avamisel oli lindilõikajaid ja õnnitlejaid väga palju. Sama suurusjärgu töökohtade kadumise eest ei taha keegi vastutust võtta.

"Kes suudaks poliitikutest ära selgitada nendele inimestele, miks nende töökohad, mis on olnud riigile ja neile endile, piirkonnale kasulikud, ühel hetkel osutuvad kasutuks. Käib näpuga näitamine, et turg teeb seda, pangad ei anna laenu, globaalne mõju. Aga keegi ei võta vastutust, et keegi võiks ka ära tulla ja selgitada inimestele, mis siis on läinud valesti," ütles maakonnalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev.

Eesti Energia suurkoondamine mõjutab kindlasti kevadiste valimiste tulemust.

"See hoop, päris reaalne koondamine, on ju ilmselt aasta alguses. Siis ei ole mõtet rääkida peale märtsi valimisi, et oi kui õudne, kuidas see Ida-Virumaa jälle hääletas. Milline erakond ennast nüüd põlevkivi kõige suuremaks toetajaks kuulutab, eks see siis võidab," lausus Raik.

Põlevkivisektori töökohtade asendamine õiglase ülemineku fondi toel koondamistele järele ei jõua. Töökohad kaovad kiiremini ja suuremal hulgal, kui neid asemele tekib.