"Välisilm": Vene-Türgi tüli lahendamisest ei ole märke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Möödunud nädala keskpaigas käis Türgi president Recep Tayyip Erdogan Moskvas, et arutada Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Süürias Idlibis tekkinud vastasseisu. Kaks riigijuhti jõudsid justkui teineteisemõistmiseni, samas ei ole ühtki märki, mis kinnitaks, et probleeme sisuliselt lahendati ja pagulased on endiselt Kreeka piiril.

Ankara ja Moskva vahel sõlmitud varasemad lepped näevad Idlibis ette Türgi vaatlusposte, et hoida piirkonda pingeleevendus-tsoonina ja vältida järjekordset humanitaarkatastroofi, mis paneks Türgi suunas liikuma uued põgenikehordid. Pea pool aastat on Erdogan hoiatanud, et kui see ei õnnestu, avab ta põgenikele ukse Euroopasse, kuna ei suuda enam ise miljonite pagulastega toime tulla.

Nüüd, mil Venemaa toetatud Süüria valitsusväed asusid lepete vastaselt Idlibis Türgi positsioone ründama ongi Erdogan oma ähvarduse teoks teinud. Süüria valitsusvägede rünnakutes hukkus kümneid Türgi sõdureid.

Olukord on Ankarale alandav. Esiteks pole Venemaa lepetest kinni pidanud, mis näitab Türgile koha kätte, teiseks jäädakse venelastele Idlibis alla. Lahenduse leidmiseks kohtuti Moskvas, mitte Ankaras.

Ühelt poolt on Türgi NATO riik ja tuletagem meelde Ankara esialgset uljast retoorikat, kui 2015. aastal tulistati alla Vene sõjalennuk, teisalt on Erdogan ikka ja jälle otsinud Venemaaga mingit erisuhet, kasvõi juba Türgi majanduse jaoks nii oluliste Vene turistide pärast. Ja ostnud Venemaalt NATO tahte vastaselt relvi. Ehk siis mänginud mitut mängu korraga. Süürias ollakse nüüd lahinguväljal ninapidi koos. Ja raske oleks liitlastel Türgit sõjaliselt toetada, kuna ta tegutseb ikkagi teise riigi territooriumil, ahistab muuhulgas kurde ja ajab seal eelkõige oma asja. Nii nagu ka Moskva.

Veel kõneluste ajal näitas Moskva Põhja-Süürias oma jõudu.

"ÜRO peasekretär oli šokeeritud, kui sai teada, et Süüria loodeosas jätkuvad õhurünnakud asustatud aladel ka ajal, mil Moskvas jätkuvad relvarahu arutelud. Ta tuletab kõigile osapooltele meelde nende rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust kaitsta tsiviilelanikke ja tsiviilinfrastruktuuri ning nõuab tungivalt vaenutegevuse viivitamatut lõpetamist ja naasmist ÜRO toetatud poliitilise protsessi juurde, mida näeb ette 2015. aasta resolutsioon 2254," rääkis ÜRO peasekretäri eestkõneleja Stephane Dujarric.

Erdogani kohtumine Putiniga kestis kuus tundi. "Kindlasti peame arutama kõike, kogu olukorda, et tulevikus midagi sellist ei korduks ja miski ei rikuks Vene-Türgi suhteid, millest nii meie kui ka minu teada teie hoolite," ütles Venemaa president Vladimir Putin.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles, et selles suunas tuleb edasi liikuda. "Meie peamine eesmärk ja ülesanne on Vene-Türgi suhteid veelgi arendada. Ja ma arvan, et see meil õnnestub," sõnas Erdogan.

Kohtumisel lepiti kokku, et 5. märtsi südaööl vastu 6. märtsi algab Idlibis vaherahu ning hiljem alustavad Türgi ja Vene sõdurid piirkonnas ühispatrulle. Taolisi ühispatrulle on ette näinud ka varasemad lepped, millest pole aga kinni peetud.

"Esiteks oleme kokku leppinud vaenutegevuse lõpetamises Idlibi deeskalatsiooni tsooni kontaktliinil alates 6. märtsist 2020. aastal kell 00:01. Teiseks loome turvakoridori, mis jääb maanteest M4 kuue kilomeetri kaugusele põhja ja kuue kilomeetri kaugusele lõunasse. 15. märtsil 2020. aastal alustame Vene ja Türgi relvajõudude ühispatrulle maanteel M4 Trumba elurajoonist, mis asub kahe kilomeetri kaugusel Saraqebi linnast läänes, kuni Ain al Havri elamurajoonini," ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Järgmine päev osutubki Idlibis haruldaselt vaikseks. Ent elanikud on skeptilised.

"Mis puutub Türgia ja Venemaa vahelisse kokkuleppesse, siis see ei anna meile mingit kindlustunnet. See ei vasta meie püüdlustele ja soovidele. See lepe 100% nagunii pidama ei hakka, kuna ka varem on sõlmitud palju kokkuleppeid, mida režiim ei ole järginud. Ja ta ei hakka austama ka seda," lausus Süüria sisepõgenik Youssef.

"See pole esimene kord, kus sõlmitakse kokkulepe, võetakse kohustus või tullakse välja algatusega, mis oleks nagu vaherahu või relvarahu, kuid mida ikkagi rikutakse," ütles Idlibi elanik Abu Saeed.

Püsivale vaherahule on tõesti raske loota, kuna peamisi probleeme Idlibis Putini-Erdogani lepe ei lahenda. Piirkonda kui ühte viimasesse režiimivägedevabasse kantsi, on kogunenud erinevaid mässulisi, kellest Damaskus on otsustanud üle sõita ja selleks on tal venelaste abiga ka jõudu. Inimesed võivad ju turvakoridoride kaudu lahkuda, kuid kuhu? Eks ikka Türgi poole. Liiatigi on Idlibi mässuliste seas ka hulgaliselt neid, keda Türgi on toetanud ja neid ei saa niisama lihtsalt üle parda heita.

Mõned Euroopa Liidu riigid eesotsas Hollandiga on nõudnud, et Idlibi kohal tuleks kehtestada lennukeelutsoon, et venelased ei saaks enam pommitada haiglaid ja muid tsiviilobjekte.

"Lennukeelutsoon, eriti Süüria õhuväe jaoks, ei takistaks võitlust al-Qaida vastu, kuid see peataks haiglate pommitamise," ütles Hollandi välisminister Stef Blok.

Suurbritannia saadik ÜRO juures Karen Pierce võttis aga päev pärast uue vaherahu sõlmimist Moskvas hästi kokku kõik küsimused, mis on jäänud vastuseta. Ta ütles, et selle leppe tõhusust saab hinnata alles siis, kui on näha, kuidas see töötab.

"Relvarahu kehtestamine tuleb iseenesest kasuks. Ma ei taha alahinnata tehtud jõupingutusi, eriti Türgi tehtud jõupingutusi, kuid selle kohta, kuidas see praktikas töötab, on palju küsimusi. Kes seda jälgib? Ja mis toimub Aleppost läänes? Ja mis eriti oluline, kas Süüria valitsus on sellele ka ametlikult alla kirjutanud ja kas ka Süüria valitsus järgib relvarahu sätteid. Ma arvan, et me ei tea sellest ikka veel mitte midagi ja eks me näe seda lähinädalatel," rääkis Pierce.

Erkki Koort: Kreeka-Türgi piiril on ees rasked nädalad

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort kommenteeris olukorda "Välisilma" stuudiointervjuus ja ütles, et lähinädalad toovad Kreeka-Türgi piiri ääres kaasa väga raske olukorra, mis toob kaasa ka hukkunuid.

"Arvestades seda olukorda, kus need inimesed täna on - Türgi surub neid Kreekasse, Kreeka surub neid Türgisse tagasi - siis ega seal ei pruugi lähiajal head lahendust olla," ütles Koort.

Lahenduse võib Koorti sõnul tuua vaid see, kui Brüsselis lepitakse kokku mingites summades, mida Euroopa Liit Türgile pakub ja millega Türgi nõus on. "Kui see rahasumma, mis talle Brüsselist pakutakse, teda rahuldab, siis ta suure tõenäosusega lubab need inimesed tagasi," ütles Koort.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: