"Kui me jõuame leppeni 26. märtsiks, EL-i liidrite tippkohtumise ajaks, tuleb see küsimus selle kohtumise päevakorda," üles Cavusoglu päev pärast seda, kui Türgi president Recep Tayyip Erdogan käis Brüsselis kõnelusi pidamas.

"Me oleme valmis konstruktiivseks tööks," lisas Cavusoglu.

Erdogan pidas pingelisi läbirääkimisi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheliga.

Türgi veebruarikuine otsus taasavada oma piirid Euroopasse pürgivatele põgenikele vallandas tüli Brüsseliga ja terava vaidluse Kreekaga.

EL on teatanud, et kaalub 1500 lapspõgeniku vastuvõtmist, kuid on seni rohkem keskendunud Kreeka piiride tugevdamisele.

"Kui me peaksime jõudma EL-iga teekaardini, loodame, et nad on siirad." lausus Cavusoglu. "See ei tähenda üksnes migrantide tagasihoidmist  vastutasuna raha eest."

Türgi nõustus 2016. aastal takistama põgenike liikumist Euroopasse, saades selle eest vastutasuks kuus miljardit eurot ja lubaduse pidada kõnelusi tihedamate sidemete üle. 

Ankara väidab, et ei ole kogu raha kätte saanud ning teisi lubadusi – viisalihtsustust ja kaubandusreegleid – ei ole täidetud. 

Brüsseli kohtumiste järgsel pressikonverentsi Erdogan ei osalenud. 

Erdogan arutab Merkeli ja Macroniga rändeküsimusi 17. märtsil Türgis

Erdogan teatas teisipäeval, et Saksa kantsler ja Prantsuse president külastavad järgmisel nädalal Türgit, et pidada kõnelusi rände üle, vahendas kohalik meedia.

"Me saame järgmisel teisipäeval Istanbulis kokku" Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, ütles Erdogan ajakirjanikele, vahendas uudisteagentuur Anadolu. 

Prantsuse presidendi esindaja ei kinnitanud AFPle kohtumise toimumist.

Erdogani sõnul võib toimuda ka neljapoolne kohtumine juhul, kui Briti peaministril Boris Johnsonil on võimalik kõnelustega liituda. 

Lisaks soovitas Erdogan Ateenal avada oma uksed põgenikele. 

"Minu ettepanek Kreekale on: avage oma uksed. Need inimesed ei jää alaliselt Kreekasse, laske neil minna teistesse Euroopa riikidesse," ütles Erdogan.

Türgi kaalub piiride avanemist põgenikele, kuna seisab ilmselt silmitsi Süüriast saabuva uue põgenikelainega, kus Venemaa toetatud valitsusväed on vallutamas viimast mässuliste käes olevat Idlibi provintsi Türgi piiril.

Kuigi Türgi ja Venemaa leppisid möödunud nädalal kokku Idlibi relvarahus, on eelnevad relvarahukokkulepped olnud ajutised.

Erdogani sõnul on relvarahu seni pidanud.

Türgi välisminister Cavusoglu kinnitas teisipäeval, et Türgi küsis NATO-lt Patriot-rakette. Teema on aga keeruline Türgi vastuolulisele otsuse tõttu osta Venemaalt S-400 rakette.

USA: Türgi peab Patriot-rakettide saamiseks S-400-d Moskvale tagastama

Türgi võimud peavad tagastama Venemaale sealt ostetud õhutõrjeraketikompleksid S-400, kui Ankara tahab saada USA-lt Patriot-rakette, teatas Ühendriikide kaitseministri abi Jonathan Rath Hoffman teisipäeval.

"Pentagoni juhi seisukoht on olnud täiesti selge esimesest tööpäevast sel ametikohal: Türgi ei saa Patriote, kui ei tagasta S-400," ütles ta Washingtonis briifingul.

Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu kinnitas teisipäeval, et Türgi küsis NATO-lt Patriot-rakette. President Recep Tayyip Erdogan aga väitis, et USA on hakanud leebemalt suhtuma Ankara S-400 ostu.