Kaju sõnul on Ukraina oma kaugrünnakute fookuse suunanud rünnakud rindejoonest kaugemale ning sihtmärk on nüüd tagala ning teede ühenduspunktid.

Seda tõestab ka asjaolu, et nüüdseks suudab Ukraina rünnata Venemaa rindejoonest 20 kilomeetri kaugusel asuvaid objekte ligi 5000 korda kuus.

"Sellel on ilmselge mõju nii Venemaa üksuste logistikale kui ka eesliiniüksuste toetamisel," lausus Kaju.

Möödunud nädalal ägenes Kaju sõnul lahingtegevus rinnetel. Kuigi eelmise nädala lõppu jäi ka võidupüha tähistamine, muutusid pärast seda Vene kaugmaalöögid intensiivsemaks.

Võidupühal näidati Kaju hinnangul ka, et liitlassuhted Venemaa ja Põhja-Korea vahel on tugevamaks muutunud, sest 9. mai paraadil osalesid nende jalaväelased, tõsi ilma märkimisväärse sõjatehnikata.

Paraadile järgnevalt rääkis Kreml, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga saaks läbirääkimised toimuda vaid Moskvas ning ainult lepingu lõpuleviimine ja allkirjastamine võiks toimuda kusagil mujal, ütles Kaju.

"Sisuliselt nõuab Venemaa endiselt Ukraina tingimusteta alistumist ja Venemaa seisukohad selles osas ei ole muutunud," sõnas Kaju.

Ööpäevas toimus nädala jooksul umbes 200 lahingkokkupõrget, mida oli kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Kaju sõnul ei saa niisiis rääkida vaherahust, kuna rindejoonel jätkus lahingtegevus.

"Mis selle vaherahu perioodi jooksul vähenes, oli kaugmaalöökide arv mõlemal suunal, seda nii Venemaa kui ka Ukraina poole pealt, aga see oli ka ainuke vaherahu ilming selle perioodi jooksul," rääkis Kaju möödunud nädalast Ukrainas.