Meie elujärg on aastakümnetega küll üksnes paranenud ja hügieen küllap parem kui eales varem, ent täid, keda vanasti mustusehaiguseks peeti, mis kehvematest kodudest levima pääsesid, pole kusagile kadunud. Lasteaedade ja koolide infokirjad teatavad ikka ja jälle just pärast koolivaheaegu uuest täipuhangust lastekollektiivis.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna inspektor Janne Nurme kinnitab, et täid kipuvad tõesti koolivaheaegade järel rohkem meelehärmi tekitama. Ühtki teadusartiklit, miks koolivaheajad nii mõjuvad, tal selle tõestuseks välja pakkuda pole, ent empiiriline kogemus kinnitab, et inimesed oma tähelepanekutes ei eksi.

Ta lükkab ümber kahtluse, et täid tuuakse kaasa reisilt või ühistranspordist. Vastupidi - täid tuuakse kodust, ja mida rohkem lapsed koduseinte vahel aega veedavad, seda enam levivad ka täid.

"Neid ei tooda mitte reisilt, vaid pigem kodustest tingimustest. Täide levikut ja tekkimist soodustab ilmselt see, et kui on soojapoolsed ja lumevaesed talved, on lapsed vaheaegadel väga palju kodustes tingimustes," põhjendab Nurme. "Ilmselt nad levivad kodustes tingimustes, eriti kui ilmad on halvad, lastel õues tegevusi ei ole. Sealsed tingimused soodustavad nende levikut."

Täid on soojalembesed, enim meeldib neile 29-30-kraadine temperatuur, mis tähendab, et juuste vahel, vastu peanahka, ongi kõige mõnusam oma elukest veeta.

Täi suudab ellu jääda, kui väliskeskkonna temperatuur jääb vahemikku 22 kuni 44 kraadi. Madalama või kõrgema temperatuuri korral hukkub täiskasvanud täi kahe päevaga.

Täimunad ehk tingud on aga vastupidavamad, nemad suudavad ebasobival temperatuuril vastu pidada suisa kaks nädalat. Üksiti vajavad nad ellujäämiseks pisut kõrgemat temperatuuri.

"Väliskeskkonnas on täi lemmikkohaks mütsid, sallid, kraed. Kui neid ei ole puhastatud, on ting sinna jäänud ja võib elus püsida, soodsatel tingimustel ka areneda ja saada täisksavanud täiks, mil võib tekkida taasnakatumine," selgitab Nurme.

Iseäranis levivadki täid laste, peamiselt tüdrukute seas, kes lahtiste juustega käivad. Pärast vaheaega kooli või lasteaeda tagasi minnes tuleks enne lapse juuksed üle kontrollida, et mitte parasiite levitada.

"Esmanakatumisel ei pruugi sümptomid avalduda – inimene võib ringi käia, ilma et teakski, et tal on peatäid. Regulaarne kontroll oleks väga hea lapsevanemate poolt," paneb Nurme peredele südamele.

"Peatäid võib saada igaüks, olenemata soost, vanusest, majanduslikust olukorrast või sotsiaalsest staatusest. Et täid tekivad mustusest, on ebatõene väide," lükkab Nurme ümber ammuse müüdi.

Rohkem kui varem

Vaatamata paranenud hügieeni- ja olmetingimustele on täisid ilmselt tänapäeval lausa rohkem kui vanasti, mil inimesed sageli põhjalikumalt end vaid kord nädalas saunas või vannis pesid.

"Kuna täid on osaliselt õppinud ümbritseva keskkonnaga kohanema, mis võimaldab neil ellu jääda, võib neid olla varasemast rohkem. Neile on osaliselt tekkinud ka ravimiresistentsus, seetõttu tuleb ravi valides pidada kindlasti nõu ka raviarsti või apteekriga. Keskkond on meil kõigil parenenud, aga täid on õppinud selles paranenud keskkonnas paremini hakkama saama, seetõttu võib neid ka varasemast rohkem olla," ütleb Nurme. "Lahti saada ega drastiliselt nende arvukust vähendada pole võimaik. Nad on kohanemisvõimelised ja kohati ravimiresistentsed, õppinud ise ellu jääma."

Ka tingud on õppinud end kurja kammi ja silma eest varjama, moonutades oma värvi juuksevärvile sarnasemaks. Kui loomuldasa on tingud valkjaskollakad, siis nad on võimelised ka pruunikaks moonduma, kui peremeesorganismi juuksed tumedamad peaksid olema. See teeb nende avastamise veelgi raskemaks.

Tingud armastavad pressida end tihedalt vastu peanahka, mistap tuleks neid võimalikult juuksejuure juurest otsida.

"Hoolikal vaatlemisel on nad kindlasti nähtavad," ütleb Nurme.

Täiravi kestab üldjuhul 24-48 tundi. Seejärel võib laps juba kollektiivi naasta, kui kontroll näitab, et elus täisid 8-12 tunni möödumisel pärast tõrjet ei leidu. Vajadusel tuleb tõrjet korrata. Ka auto, milles täikandjat on transporditud, tuleks desinfitseerida, et vältida tingudele soodsa kasvulava põlistamist näiteks tekstiilist peatoe sees.