Fontes: erasektori tippjuhtide palk tõusis mullu keskmiselt 10 protsenti

Kõrgete riigiametnike kõrval tõuseb palk sama kiiresti ka erasektori tippjuhtidel. Olulisim põhjus, miks tippjuhtide palga kasv on olnud viimastel aastatel kiire, on heade juhtide nappus. Hea juht vastutusrikkal ametikohal peab teenima head palka, kirjutab igal aastal tippjuhtide palgauuringut koostava Fontes Palgakonsultatsiooni juhatuse liige Irja Rae.
Ametikohale palga määramisel lähtutakse ametikoha keerukusest, vastutusest ja ka sellest, mida konkreetse töö tegemine kvalifikatsiooni mõttes selle tegijalt eeldab. Näiteks kaks pearaamatupidaja ametikohal töötavat inimest võivad teha erineva vastutuse ja keerukusega tööd.
Juhtide ametikohtade hindamiseks on kogu maailmas kasutusel sarnane metoodika – arvesse võetakse organisatsiooni suurust nii inimeste kui varade mahu/käibe mõttes, samuti seda kas organisatsioon tegutseb ühes või paljudes riikides ning kui keeruline on organisatsiooni ärimudel. Hindamisel võetakse arvesse muuhulgas ka seda milline on juhi roll ja vastutus organisatsiooni tuleviku kujundamisel – kas juht töötab välja organisatsiooni strateegia või seda ellu viiva äristrateegia.
Riigis on erineva suurusega organisatsioonid, ja ei saa eeldada seda, et väikese organisatsiooni juht ja suure organisatsiooni juht, kuigi kandes mõlemad ametinimetust peadirektor, saaksid ühesugust palka. See poleks õiglane, kuna töö on erinev.
Me räägime täna sellest, et meil napib töötajaid, kes vajaliku töö ära teeksid. See on olnud olulisim põhjus, miks möödunud aastate palgakasv on olnud sedavõrd kiire. Alati pole suurema palga eest saadud vastu paremat tööd. Juhtide ametikohti on vähem ja siin võiks ju eeldada, et palgasurve teema on laualt maas – küllap seda tööd teha tahtvaid inimesi ikka on.
Juhtide palk tõusis mullu nagu teistelgi
Siin me jõuame veel ühe olulise teemani, mis palgataset mõjutab – nimelt, kui hästi töö on tehtud. Räägime palju juhtimiskultuurist ja selle mõjust organisatsiooni ja inimese heale käekäigule. Loeme näiteid selle kohta, kus juhi töö ei ole väga hästi tehtud. Me võiksime kindlasti rohkem teada ka neist, kes teevad oma tööd hästi. Paraku häid juhte on vähe nii meil kui mujal maailmas ja seda igal juhtimistasandil. Hea juht vastutusrikkal ametikohal peab teenima head palka.
Palk on "kohalik suurus" – me ei võrdle Eesti juhi palka Saksamaal sama keerukusega tehtava töö eest makstava tasuga. Riikides on ka sektoritel oma tasustamispraktikad. Erinevused on nii tasu tasemes kui ka tasupaketi ülesehituses (näiteks kas, kuidas ja mille eest makstakse tulemustasu, pakutakse osalust vmt).
Fontese 2019. aasta tippjuhtide palgauuringu andmetel oli tippjuhtide põhipalga keskmine muutus 7,6 protsenti. Põhipalk tõusis 65 protsenti juhatuse esimeestest. Aasta kogupalga muutus oli keskmiselt 9,9 protsenti ja aasta kogupalk tõusis 68 protsenti juhatuse esimeestest. Seega, tippjuhtide palgaturg järgis seda, mis toimus ülejäänud tööjõuturul.
Mediaantasemel põhipalk (NB! töö keerukust arvestamata) oli 7100 eurot ning aasta kogupalk 98 400 eurot. See number ütleb organisatsiooni tegutsemisvaldkonda, organisatsiooni suurust, varade mahtu ja muud rolli keerukust arvesse võtmata vähe. Kuid ütleb, et pooled organisatsioonidest (kokku osales Fontese uuringus 125 tippjuhti) maksab oma juhile suuremat palka ja pooled väiksemat. Suurema osa meie valimist moodustavad organisatsioonid käibevahemikuga 5 kuni 25 miljonit eurot ja töötajate arvuga 50 kuni 249 töötajat.
Kuidas see puudutab avalikku teenust pakkuva organisatsiooni juhtide tasu? Esiteks, kui me soovime hästi juhitud avalikke teenuseid pakkuvaid organisatsioone, siis ei saa me ei saa eeldada, et suurte ja keeruliste organisatsioonide juhid teeniksid väga palju alla ülal välja toodud numbri; teiseks, ei peaks me ootama, et kõik juhid avalikus teenistuses saaksid sama suurt palka.
Missioonitunne on kindlasti oluline, kuid hästi tehtud töö eeldab õiget palgakujundust ja õiglast palka.
Fontese tippjuhtide palga uuring pannakse kokku iga aasta novembris, andmed on 1. oktoobri seisuga. Valimis on ligukaudu 130 erasektori organisatsiooni erineva suurusega.
Toimetaja: Marko Tooming