Aprilli esimesel päeval muutub tavapäraselt kõrgete riigiteenistujate, sealhulgas presidendi, ministrite ja riigikogu liikmete, ametipalk. Indeksi, mille järgi palgad muutuvad, arvutab märtsi keskpaigaks välja rahandusministeerium.

Tänavune indeksi väärtus on 1,08. Sellega korrutatakse läbi kõrgemate riigiteenijate indekseeritud kõrgeim palgamäär ehk palganumber, mida neli kõrgeimat riigiteenistujat on alates 1. aprillist 2019. saanud.

Mullu 1. aprillil toimunud indekseerimisega tõusis kõige kõrgemate riigiteenijate palk esmakordselt üle 6000 euro. Viimase aasta on nelja kõrgeima riigiteenistuja palk olnud 6168 eurot.

Seega hakkavad president, riigikogu esimees, peaminister ja riigikohtu esimees 1. aprillist saama ametipalka 6661,77 eurot. See tähendab 478-eurost palgatõusu.

Teiste kõrgete riigiametnike palkade arvutamiseks korrutatakse kõrgeim palgamäär läbi koefitsiendiga.

Riigikogu aseesimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigikohtu liikme, riigi peaprokuröri, ministri, riigisekretäri, riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe palga koefitsient on 0,85 ja seega saavad nad 1. aprillist palka 5662,50 eurot, palgatõus on 419 eurot.

Riigikogu komisjoni aseesimeeste ja fraktsiooni aseesimeeste ning ringkonnakohtu kohtuniku koefitsient on 0,75 ning nende palk on 4996,33 eurot, palgatõus 370 eurot.

Riigikogu liikme ning maa- ja halduskohtu kohtuniku koefitsient on 0,65 ja palk seega 4330,15 eurot ja palgatõus 321 eurot.

Riikliku lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palga koefitsient on 0,55 ja 1. aprillist palk 3663,97 eurot, palgatõus 271 eurot.

Eesti Panga nõukogu esimees saab 1. aprillist palka 2331,62 eurot (koefitsient 0,35) ja nõukogu liige 1665,44 eurot (koefitsient 0,25).

Eraldi arvestatakse välja kantslerite palk, mis on seaduse järgi 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast. Seega hakkavad ministeeriumite kantslerid 1. aprillist kuupalgana saama 5096,25 eurot.

Kõrgeima palgamäära indeksi arvutab rahandusministeerium igal aastal 15. märtsiks välja nii, et indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Selleks korrutatakse tarbijahinnaindeksi kasv 0,2-ga ja pensionikindlustuse laekumise kasv 0,8-ga ning korrutised liidetakse.

Aastal 2019 oli kõrgeima palgamäära indeks 1,084, tunamullu 1,076. Protsentides tähendab see vastavalt 8,4- ja 7,6-protsendist palgakasvu.

Mullu tõusis 1. aprillil peale indekseerimist presidendi ja temaga võrdsustatud riigiteenijate kuupalk samuti 478 euro võrra, riigikogu lihtliikme palk 406 euro võrra.