Kaitseväe keskpolügoonil mõjutati kombineeritud otsesihtimisega lahinglaskmistel sihtmärke nii 122-millimeetristest haubitsatest kui ka käsitulirelvadest.

"Kuigi reeglina tegutsevad suurtükiväelased, kes lahingus olevaid üksusi kaudtulega toetavad, eesrindest kilomeetrite kaugusel, ei tohi ka meie sõdurid valvsust kaotada ning peavad olema iga hetk valmis ka nägemisulatusse jõudnud vastast mõjutada," ütles tulepatarei ülema abi nooremleitnant Kaido Jõgi.

Jõgi lisas, et kombineeritud lahinglaskmiste eesmärk oli see, et sõdurid saaksid aru nende rollist mitte ainult haubitsa meeskonna liikmena, vaid ka rühma koosseisus jalaväelasena tegutsemisel.

Lahinglaskmiste stsenaariumi järgi asus vastane pea 800 meetri kaugusel suurtükiväelaste positsioonist. Et vastast mõjutada, otsustas aspirandist rühmaülem jagada haubitsate meeskonnad kaheks selliselt, et neli sõdurit mõjutaksid vastast haubitsate tulega ning ülejäänud ajateenijatest moodustati tõrjeüksus, kes sooritas vastase positsioonidele tiibmanöövri.

Haubitsameeskonnad kasutasid laskmistel pea 800 meetri kaugusel asuvate sihtmärkide hävitamiseks ja mõjutamiseks nii aegsütikuga kui ka tabamisel lõhkevaid mürske, tõrjeüksusele tegid olukorda realistlikumaks tõusvad sihtmärgid.

Lahinglaskmistega kulmineerunud välilaager algas esmaspäeval ning sellest võttis osa üle 100 tulepatarei kaitseväelase.

1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon on kaudtulealaste oskuste ja teadmiste keskus kaitseväes. Pataljon pakub erialast täiendõpet ajateenijatele ja tegevväelastele mõlemast jalaväebrigaadist.