Popov rääkis, et hospitaliseerimistrend on kogu aeg tõusujärgus ja esmaspäevahommikuse seisuga on haiglaravil 79 inimest, kellest 13 vajavad intensiivravi.

"Me teame, et mõned patsiendid võivad olla ka raskes seisundis. Meie meditsiinistruktuurid valmistuvad lahinguks lähiajal. Millal selline lahing tuleb, näitab aeg, aga võime arvestada, et umbes nädala-pooleteise pärast võivad tekkida sellised ajad, kus peame väga tõsiselt võtma tervishoiuteenuse osutamist ja haiglaravi. Koormus hakkab kasvama, hospitaliseerimise trend on praegu olemas," sõnas ta.

Nädalavahetusel Kuressaare ja Rakvere haigla olukorraga tutvumas käinud Popovi sõnul on Rakveres kõik väga heal tasemel, Kuressaares aga vajavad teatud momendid arendamist, näiteks on vaja tõsta hapnikuravivõimekust, kuna just seda vajavad need, kes koroonaviiruse tõttu on haiglasse viidud.

Saaremaal on arutlusel olnud eri stsenaariumid ja tihedalt on kontaktis kriisikomisjon ja kohalikud päästjad. Kaalutakse, kuidas patsiente vajadusel suurematesse spordihoonetesse või koolidesse paigutada.

"Meil olid läbirääkimised kaitseväega välihaigla rakendamisest Saaremaale. Esimene positiivne vastus on tulnud ja väga loodame, et selle nädala jooksul õnnestub projekt realiseerida ning sellega tõsta hapnikuravi Saaremaal," ütles ta.

Popov lisas, et välihaigla loodetakse Saaremaal käivitada sel neljapäeval ning see tuleb Kuressaare haigla kõrvale, muutudes selle struktuuri osaks. Haigla jaoks komplekteeritakse ka meditsiinipersonal, mis ei koosne üksnes kaitseväe inimestest, vaid alates esmaspäevast tegelevad nii põhja kui lõuna staap personali otsimisega, et leida arstid, keda Saaremaale suunata. Paralleelselt tegeldakse hapnikuravi küsimuse lahendamisega.

"Välihaiglas on kokku kuni 20 intensiivravi voodikohta, mis on varustatud ventilatsiooniaparatauuriga, hingamisaparaatidega. Olemas on ka hapnikukontsentraatorid, mis toodavad hapnikku /.../, võimaldatud on ka hapnikuballoonide täitmine ja meil on plaanis sinna rakendada tööle anestesioloog, sisearst, üldarst, nakkushaiguste arst ja ka õed tulevad saarele," kirjeldas ta.

Hädaolukorra meditsiinijuhi sõnul pannakse meeskond kokku nii, et välihaigla poleks palatikorpus nagu üldosakond, vaid seda saaks vajadusel kasutada intensiivraviosakonnana. Välihaigla koosneb konteineritest ja telkidest ning on kõigi jaoks logistiline väljakutse.

"Aga meie kaitsevägi on väga pädev, see välihaigla on eri õppustel olnud kasutusel ja väga hästi end näidanud," lisas Popov.

Ta märkis, et regiooniti on koroonaviirusesse haigestumises juhtpositsioonil Saaremaa, kui vaadata nakatunud elanike osakaalu elanikkonnast. Ta lisas, et saarel on kahjuks praktiliselt paratamatu, et väga suur elanikkonnast haigestub, sest viiruse levik on seal laialdane.

Kuna hooldekodudes on juba vähemalt paar nädalat olnud kasutusel karantiinimeetmed, siis paraku tekib viiruse laialdase levikuga praktiliselt paratamatu olukord, et mõni nakatunud töötaja, kellel haigusnähud väga ei väljendu või pole veel väljendunud, selle hooldekodusse viib.

"Kindlasti on meetmeid, mis riske maandavad, aga massepideemia korral - ja maailma mastaabis on tegu katastroofiga, pandeemiaga - päris vältida seda ei õnnestu," nentis Popov.