Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos valmis 18. märtsiks ning arvestas toonase hinnangu ja seadustatud otsustega. Seetõttu jäid prognoosi eeldustest välja valitsuse leevenduspakett ettevõtetele ja ka vahepeal lisandunud liikumis- ja majandustegevuse piirangud.

Mullu sügisel prognoosis ministeerium 2020. aasta majanduskasvuks 2,3 protsenti, 18. märtsil valminud prognoos pakub tänavuseks languseks kolm protsenti. Üldine teadmatus ja ebakindlus piirangute pikkusest ja viiruse edasisest levikust tähendab seda, et prognoos muutuks igapäevaselt.

"Prognoosi eeldused muutuvad iga päevaga. 18. märtsil tehtud prognoos on juba mõnevõrra moraalselt vananenud," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben esmaspäeval.

Madis Abeni sõnul ilmselt uuendatakse prognoosi lähiajal. "Põhjalikult tasub see harjutus ette võtta siis, kui väliseeldused – näiteks liikumispiirangute pikkus – on stabiliseerumas. Kuni need on lahtised, siis punkthinnangut majanduse kasvu kohta on väga raske anda, võib rääkida vahemikest, aga sellist vabadust rahandusministeeriumil (prognoose tehes) ei ole," ütles Aben.

2021. aastaks prognoosib ministeerium vaatamata praegusele ebakindlusele 2,7-protsendist majanduskasvu. Kasvu prognoositakse järgmisel aastal nii eratarbimises kui ekspordis, kuid kasv pole prognoosi järgi siiski piisav, et jõuda koroonakriisi eelsele tasemel.

Abeli sõnul võib juba praegu üsna kindlalt öelda, et tänavune majanduslangus tuleb suurem kui kolm protsenti, samamoodi võib aga prognoosida, et majanduse kasv on tuleval aastal suurem kui 2,7 protsenti.

Ministeeriumi hinnangul peaks tõhusate kriisiabimeetmete korral normaalne majandustegevus taastuma tunduvalt kiiremini kui pärast eelmist majanduskriisi tosin aastat tagasi.

"Majanduse taastumine järgmisel aastal - või juba tänavu - võib osutuda kiiremaks. Protsentides kasv võiks olla mõnevõrra kõrgem, kompenseerimaks järsku langust," ütles Aben.

Tarbijahindadele prognoosib ministeerium siiski kasvu ka tänavu, 0,8 protsenti. Sügisel ennustati 2,3 protsendi suurust kasvu. Eratarbimine langeb kevadprognoosi järgi kuus protsenti ning eksport üheksa protsenti.

Ekspordi kohta märkis Aben, et kuivõrd polnud kasutada peamiste kaubanduspartnerite prognoose, on ekspordilanguse prognoos "ebaselge".

Maksutulud langevad prognoosi järgi märkimisväärselt. Ministeeriumi prognoosi järgi tekib valitsussektoris peaaegu miljardi euro suurune nominaalne eelarvepuudujääk, mis võrdub 3,5 protsendiga SKP-st. 2021. aastaks prognoosib ministeerium puudujäägiks 2,1 protsenti SKP-st.

Majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Langus puudutab nii sotsiaalmaksu, käibemaksu kui ka füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu.

Aktsiiside 2020. aasta laekumise prognoos vähenes muu hulgas ka peamiste kütuseliikide varumise tõttu 2019. aasta detsembris, mis suurendas möödunud aasta tulu ning vähendab samas mahus selle aasta tulu. Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete vähenemine ulatub kokku 766 miljoni euroni.

Kokku vähenevad tänavu riigi tulud prognoosi järgi eelarves plaanituga võrreldes kokku 832 miljoni euro võrra.

Riigieelarve on prognoosi järgi tänavu 479 mln euro suuruses nominaalses puudujäägis. Riigikassa negatiivne rahavoog, mis sisaldab ka haigekassa ja töötukassa teenindamist, ulatub tervikuna 1,2 miljardini. Sõltuvalt valitsuse meetmetest ja nende maksumusest võib puudujääk veelgi suureneda, märkis ministeerium.

Samas jäävad samaks valitsuse tegevuskulud, sest valitsus on välja öelnud, et investeeringutega jätkatakse ning likviidsuse tagamiseks paneb riik müüki võlakirju ning võtab laenu.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab valitsussektori võlakoormus aasta lõpuks 11,3 protsendini ning 2021. aasta lõpuks 13,1 protsendini.

Puutumata ei jää kriisist ükski valdkond

Tegevusalade lõikes saavad esimeses järjekorras suurima löögi turism ja muud elanike vaba aja veetmisega seotud valdkonnad, kuid puutumata ei jää tõenäoliselt ükski tegevusvaldkond ega ettevõte, märkis ministeerium.

Tööturg saab kriisis paratamatult tugeva tagasilöögi ning ettevõtted seisavad raske valiku ees,  kas vähendada ajutiselt töökoormust või töötajad kohe koondada.

Sisenõudluse seisukohast on suurim tagasilöök eratarbimises – praegustes oludes piirdutakse eelkõige sundkulutustega esmatarbekaupadele ja eluasemeteenusele, suureneb ilmselt sideteenuste tarbimine ja läbi ei saa ka transpordita. Väliskaubanduses on langus suurim turismi- ja veoteenuste valdkonnas ning kui kriis jääb lühiajaliseks ja maailmamajandus kosub kiiresti, siis saab suur osa sellest langusest järgmisel aastal tagasi võidetud.

Tarbijahinnad jäävad nii järsult taanduva nõudluse kui ka nafta hinnalanguse tõttu varem arvatust oluliselt madalamaks, aeglustudes tänavu 0,8 protsendile. Lisaks 17 aasta madalaimatele naftahindadele mõjutab energiahindu sooja talvega kaasnenud elektri börsihinna odavnemine.