Aivar Kokk: Eesti majandust ei tohi ohverdada rahvatervise altaril ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa).
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa). Autor/allikas: Erakogu

Koroonaviiruse levik ja kehtestatud eriolukord panevad proovile meie inimeste tervise ja solidaarsuse. See on enneolematu stressitest meie ühiskonnale. Nii nagu selgub kriisiolukorras inimeste tõeline loomus, selgub selle käigus ka Eesti majanduse tegelik võimekus kriisidega toime tulla ja neist taastuda, kirjutab Aivar Kokk.

Majandus ei ole selles tekkinud kriisis mingi marginaalne kõrvalteema, vaid tegelikult peavad kõik võimalikud lahendused keskenduma Eesti majanduse käekäigule. Isegi juhul kui meil õnnestub koroonaviiruse levik täielikult tõkestada, võib selle edu hind inimeludele olla pikemas perspektiivis kordades suurem.

Eelmisest majanduskriisist mäletame, kui järsku kerkis töötute arv. See pani paljud pered sundvaliku ette – kas tasuda vee- ja küttearved, laenumaksed või tagada perele õhtusöök. Kui me toome rahvatervise altaril ohvriks Eesti majanduse, on pikaajaliseks tagajärjeks tuhandete inimeste elujärg.

Sellest tõsiasjast lähtuvalt töötame välja riigi lisaeelarve toetuspaketti ja majandusmeetmeid, mis aitavad Eesti inimestel ja ettevõtetel lühiajalise majanduse kokkutõmbumisega kohaneda.

Majanduspaketi eesmärk on lihtne: võimalikult paljud töökohad tuleb säilitada ning ettevõtted peavad saama piisava ajutise toe, et kriisiperiood üle elada. Töökohtade kaotamise vältimiseks kompenseerib riik ajutiselt suurema osa inimeste palgast nendes sektorites, mis on kriisist enim mõjutatud.

Eesti ettevõtete töö tagamiseks aga pakutakse ajutisi maksuleevendusi, täiendavat laenukäendust ja erakorralist käibelaenu KredExi vahendusel. See plaanitud meetmete pakett peab saama võimalikult kiiresti riigikogu heakskiidu, sest juba praegu kuuleme teateid töökohtade koondamisest.

Riigi tugi peab olema nii lühiajaline kui võimalik ja nii pikaajaline kui vajalik

Erinevalt eelmisest majanduskriisist on praegune valitsus teinud poliitilise otsuse lühiajalises plaanis riigieelarve kärpeid vältida. Seetõttu rahastame kriisimeetmed varasemalt kogutud reservide ning laenu abil. Samal ajal ei ole selline lähenemine pikas plaanis jätkusuutlik.

Keegi ei tea, kui kaua kestab koroonaviirusest tingitud kaos Eesti ja Euroopa majanduses. Eesti Pank on hinnanud, et lühiajalise kriisi korral on oodata 6-protsendilist majanduslangust. Kui kriis kestab sügiseni, on prognoositav langus juba 14 protsenti. See tähendab, et meil tuleb valmis olla ka pikaajaliseks kriisiks ning kindlasti ei saa me lennukilt kergekäeliselt raha külvata.

Riigi pakutavaid meetmeid tuleb pingsalt jälgida ning juhtumipõhiselt hoolitseda selle eest, et iga euro läheks sinna, kus sellest on võimalikult palju kasu. Iga toetus tähendab täiendavat kulu Eesti maksumaksjatele ning seetõttu ei ole pikaajaline üle enda võimete elamine jätkusuutlik. Otsuste aluspõhimõte on, et riigi toetus peab olema nii lühiajaline kui võimalik ja nii pikk kui vajalik.

Juhul kui kriis kestab oodatust kauem, siis tuleb üle vaadata ka avaliku sektori kulutused. Igas majanduskriisis avaldub alati sama vastuolu.

Erasektori töötajad, kelle tegevus toob riigile maksutulu, on alati kriisis haavatavamas seisus kui avaliku sektori töötajad, kellele on üldjuhul tagatud töö ja sissetulek. Avalik sektor ei tohi kunagi unustada, et sellistel hetkedel tuleb olla solidaarne. Maksutulude vähenemisega tuleb vähendada ka kulutusi. Seetõttu tuleb pärast esialgset abimeetmete paketti vaadata kriitilise pilguga üle ka riigi kulud.

Siin on aga peidus järgmine vastuolu. Samal ajal kui me peame pikaajalises vaates jooksvaid kulusid kokku hoidma tuleb meil jätkata kulutamist. Kriisijärgselt lükkavad inimesed ja eraettevõtted edasi varasemalt planeeritud investeeringuid. See toob omakorda kaasa tööpuuduse ja käibelanguse valdkondades nagu näiteks ehitussektor. Selle vältimiseks peab tekkiva puudujäägi kompenseerima riik.

Mina näen võimalike lahendustena riiklike investeeringute toomist varasemasse perioodi. Olgu selleks siis täiendav toetus kohalikele omavalitsustele teede- ja taristuinvesteeringuteks või investeeringud korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks. Lisaks on nüüdne kriis näidanud, kui oluline on tagada ettevõtete ja asutuste toimimiseks kvaliteetne interneti püsiühendus.

Head õppetundi ei tohi, aga raisku lasta ning seetõttu tuleb suurendada kiireloomuliselt toetusi nn viimase miili investeeringuteks. See toob Eesti kodudele juba lähiajal kiire (vähemalt 30Mbit/s) interneti püsiühenduse.

Aktsiisilangetus aitaks ettevõtetel ja eraisikutel kriisist taastuda

Parim meetod, kuidas aidata meie ettevõtjatel kriisist taastuda, on nende kulude vähendamine. Eelnevalt mainitud maksude edasi lükkamise võimalus ning palgatoetus aitavad kulusid edasi lükata, kuid ei vähenda neid. Seetõttu on laual aktsiiside langetamine.

Riigieelarvele tähendab see rahalist kaotust, kuid elektri-, diisli- ja gaasiaktsiisi langetamine aitaks ettevõtetel ja eraisikutel enda kulusid märkimisväärselt vähendada. Seda eriti suurte ettevõtete puhul, mis tasuvad enamiku riigieelarvesse laekuvatest maksudest. Langetades kaheaastaseks perioodiks aktsiise, vabanevad ettevõtetele täiendavad vahendid, mis aitaksid neil kriisist kiiremini väljuda.

Kõik eelnevalt nimetatud ja kohati vastuolus näivad sammud ei ole täppisteadus. Nende edu võtmeks on ennekõike ajastus. Majandusmeetmete õigeaegne rakendamine ja riigieelarve edasine planeerimine eeldab väga head tasakaalutunnetust ning selleks on vaja ekspertide, ettevõtjate, töötajate ja poliitikute pidevat dialoogi. Ainult hea koostöö tagab, et koroonaviirusest tingitud mõjud oleksid lühiajalised ja Eesti ettevõtlus saaks sellest kiiresti taastuda. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: