Kohalikud omavalitsused saavad 30 miljonit eurot kriisiabi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ministeeriumite ühishoone. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Lisaeelarvega kohalikele omavalitsustele antava saja miljoni euro sees on ka 30 miljonit otseseks kriisiabiks, mille kasutuse üle saab otsustada kohapeal.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on kohalikele omavalitsustele eraldatud 30 miljonit mõeldud suures osas sotsiaalvaldkonnale, et leevendada inimeste toimetulekuraskusi.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder lisas, et see 30 miljonit on mõeldud kõige hädapärasemate täiendavate kulutuste tegemiseks, pidades silmas eeskätt inimesi.

Kohalikel omavalitsustel on parem ülevaade oma kodukandi inimeste abivajadusest, mistap suunatakse see raha otse neile jagamiseks.

Alates eriolukorra kehtestamisest on end töötukassas töötuna arvele võtnud üle 4000 inimese, registreeritud töötuse määr on kerkinud 6,3 protsendini. Töötus on hakanud kasvama kõigis maakondades.

Sel nädalal on üheksa ettevõtet teatanud kollektiivsest koondamisest, alates eriolukorra kehtestamisest 12. märtsil on töötukassa saanud 47 esmast kollektiivse koondamise teadet, mis hõlmab kokku umbes 900 inimest.

Rahandusminister Martin Helme ütles, et inimeste toimetulekut leevendab ka haiguslehtede või karantiinis istumise hüvitamine alates esimesest haiguspäevast. Kui tavapäraselt on praegusel viirusteajal haiguslehel 25 000-30 000 inimest, siis praegu on see 100 000 ringis.

"Me hoiame üleval inimeste sissetulekuid sellega. Kui näpuga järge ajaksime, ei lubaks me mingil juhul sellises koguses haiguslehtedel tekkida," ütles Helme.

Tõenäoliselt on tulemas ka kolmas abipakett, et inimeste toimetulekut toetada.

"Esimeses lahingus ei tohi kõiki padruneid välja lasta," põhjendas Seeder, miks lisaeelarvega kavandatavad meetmed laiaulatuslikumad pole. Ta selgitas, et haiguse süvenedes jälgitakse, millised sektorid enam pihta saavad ja millist abi võivad vajada, siis töötatakse välja ka lisalahendusi muuhulgas inimeste vee peal hoidmiseks.

"Uks pole lukku löödud, et see on kogu riigi abi. Peame olema paindlikud," ütles Seeder.

Ta lisas, et ehkki riigis on tehtud palju õppusi, on alles nüüd tulnud välja, et kõige jäigemaks on osutunud meie seadusandlus, mis ei luba kiireid ja paindlikke lahendusi kasutusele võtta. Seetõttu on vaja eriolukorras kümneid seadusi muuta, mis võimaldaks valitsusel ja rakendusasutustel kiiresti reageerida.

Seeder toonitas, et abipaketid vajavad lihvimist, milles ta loodab rahanduskomisjonile ja parlamendile. Nendele sisu kirjutamine jääb rakendusasutuste, nagu EAS, KredEx, töötukassa vastutusele. Seetõttu sõltub ametnikest, et kõik, kel vaja, oleksid meetmetega kaetud. Muidu võib juhtuda, et mõni sektor või suurettevõte meetmete alla ei mahu ja abi ei saa.

"Loodan, et nad võtavad seda täie vastutustundega, " ütles Seeder. 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: