Eelmise suure majanduskriisi ajal rahandusminister olnud Jürgen Ligi ütles, et praegust ja tollast kriisi ei tohi omavahel segamini ajada.

Vastates küsimusele, milliseid õppetunde tuleks tollasest kriisist praegusesse kaasa võtta, ütles Ligi, et tähtsaim on valitsuse vastutustunne ja suunatud tegevus.

"Ma ütlen, et rahandusministrit on vaja, kes tõesti langetab adekvaatseid otsuseid ja neid põhjendab. Peaministrit on vaja, kes annaks õigeid sõnumeid. Ma väidan, et tol ajal olid need olemas. Praegu on ajuti olemas peaminister, aga rahandusministrit ei ole. On kuluminister, kes püüab leida võimalikult paljusid huvigruppe, keda meelitada," rääkis Ligi, kelle hinnangul süsteemset vaadet Helmel pole.

Rahandusminister Martin Helme ütles neljapäeval, et riik kulusid kärpida ei kavatse, vaid kriis on tekitanud riigile hoopis lisakulusid.

Ligi leiab, et reaalselt kärpimiseta praegusest olukorrast välja tulla ei saa. "Suu tuleb ikka sekki mööda sättida. See kategooriline eitus, see demonstratiivne eitus /.../ ei ole tegelikult ilus. Mida ma veel paneks sinna potti, kui mõelda, siis riigi üldine vastutus on hoida ka majandussidemeid ja optimism mingil määral üleval, aga (ta oli) esimene maailmas, kes kuulutas välja suure majanduskriisi ja kirjeldas seda moel, et nüüd hakkavad kõik üksteisele võlgu jääma, nüüd tuleb õudne lugu. Ei olnud veel piiranguid selliseid maailmas, ei olnud sellist pandeemiat, ei olnud mingit õigustust sellele jutule, ta juba hirmutas, juba tekitas sellise meeleolu," kritiseeris Ligi.

"Samamoodi on eelarvega. Kui ei olnud veel eelarvega mingit ideed, mida rahaga teha, leidis ta võimaluse, et me võtame igaks-juhuks laenu. Niimoodi ei minda välja. Sa pead ikka sinnasamasse ütlema ära, miks sa seda võtad, midagi räägi sellest, aga mitte ühtegi ideed ei olnud. Olid ainult dogmad, mingi eelarvetasakaalu värk. Meie võtsime ka kriisi ajal laenu investeerimispangast, lühiajaliselt võtsime Swedbankist, aga üldjoontes seda vabalt saada polnud ja olid teised eesmärgid. Meil oli vaja päästa rahandus üldiselt," lisas ta.

Ligi tunnustas siiski valitsuse samme meditsiinisüsteemi toetamisel. "Riik peab olema meditsiinisüsteemile väga tugevalt toeks erinevate piirangutega, et viirus peatada. See etapp on minu arvates Eestis õnnestunud päris hästi. Kuigi täna on väga must päev, on kokkuvõttes reageerinud Eesti kiiresti," ütles ta.

"Meditsiinipool, ma arvan, on läinud adekvaatselt ja mulle meeldis - ja ma olen ka kiitnud valitsust -, et pole meelevaldseid ja enneaegu piirangud, "igaks-juhuks-piiranguid" kehtestatud," lisas ta.

Ligi tunnustas ka näiteks haigekassa otsust toetada inimesi juba haiguslehe esimesel päeval. Samuti on tema sõnul hea otsus kaasata majanduse turgutamiseks KredExit.

"KredEx on natuke aeglasem, aga see on tõesti vastutustundlik asi, kus riigi garantiidega raha majandusse juurde tuuakse. Sellega läheb natuke aega, aga see on asi, mida on vaja hästi kiiresti käivitada. Oleks juba aeg, aga läheb veel paar nädalat, et eelarve vastu võetaks," selgitas ta.

Tähtsaim asi on tema sõnul töötukassa palgatoetused inimestele, kes peavad jääma ajutiselt töölt kõrvale.

"Neid minnakse kindlasti natuke manipuleerima, aga see on väike probleem võrreldes sellega, kui inimesed jäävad rahata ja firmad kaotavad oma elujõu. Stardipositsioon selleks hetkeks, kui piirangud kaovad, on see väga oluliseks abiks," rääkis Ligi.