Koroonaviiruse ravi ja vaktsiini kallal töötab mitukümmend peamiselt suurriikide teadlaste rühma. Ka esialgseid vaktsiinikandidaate on juba kümneid. Protsess ei piirdu aga vaid kandidaadi välja töötamisega, vaid tuleb teha ka kliinilisi katseid, mistõttu võib tavaolukorras vaktsiin valmida kuni kümne aastaga, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Vaktsiinide väljatöötamine on väga pikk, väga aeganõudev protsess, väga kulukas protsess sellepärast, etläbikukkumise võimalus on väga-väga suur," tõdes immunoloog Tanel Mahlakõiv.

"Esimene vaktsiin Ameerikas, mis inimkatsetustesse läks, sai valmis umbes kahe päevaga ja jõudis ohutuse testimisse kahe kuuga. Sellist ajaskaalat pole kunagi nähtud," lisas ta.

"Praegu on maailmas väga palju erinevaid lähenemisi nii vaktsiini kui ka ravi suunas. Vaktsiine püütakse teha väga erineval moel ja võib öelda, et praegu praktiliselt kõik lähenemised on käigus. Mõned on võib-olla natukene ettepoole jõudnud ja juba jõudnud ka mingitesse kliinilistesse faasidesse, aga väga palju ja enamik nendest on teaduslabori arengufaasis," rääkis Tartu ülikooli biomeditsiini osakonna juhataja Pärt Peterson.

Ta lisas, et optimistlike hinnangute järgi saab esimest vaktsiini kasutama hakata alles pooleteise aastaga. Kuigi vaktsiinikandidaatideni võib jõuda kiiresti, siis keerukaks ja kulukaks muutub protsess just siis, kui tuleb hakata seda katsetama.

"Vaktsiiniarenduses on väga tüüpiline see, et esialgne arendus töötab hästi, aga kuidas ta pärast töötab kliinilistes katsetes, on hoopis teine teema," märkis Peterson.

"Isegi kui väga paljud lõppevad edukalt, siis ei ole ülejäänud ka sugugi mittevajalikud sellepärast, et kuna me viirusest hetkel teame ääretult vähe ja koroonaviiruse vastaseid vaktsiine inimesel ei ole, siis meil ei ole võimalik loogiliselt eeldada, mis toimib ja mis ei toimi," rääkis Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits.

USA-s New Jersey's koroonaviiruse ravimit väljatöötav Tanel Mahlakõiv ütles, et maailma räsiva haiguse ravis on kolm faasi.

"Koroonaviirus on mõnes mõttes keeruline. Üks asi on suruda maha selle viiruse paljunemine kehas, aga kui on juba tekitatud põletik, siis teine etapp on selle põletikuga tegelemine. See on hoopis teine teema. Kolmas etapp on selle kahju likvideerimine ehk siis kopsukahjustuse likvideerimine," selgitas ta.

Muidu rakuteraapiga tegeleva Mahlakõivu sõnul valmib ravi enne vaktsiini.

"Enamus strateegiatest on suunatud kasutamaks ravimeid, mis juba töötavad teiste viiruste vastu, näiteks HIV-i või influenzaviiruse ehk gripiviiruse vastu. On ravimeid töös, mis on väga paljulubavad, mõned neist on juba näidanud efektiivsust. Need on suhteliselt lihtsad molekulid, mida saab väga kiiresti ja manustada väga suurele populatsioonile väga lihtsalt," rääkis Mahlakõiv.

Veel üks variant on ka viirusest paranenud inimeste vereplasma kasutamine, mida praegu uuritakse ka Eestis. Mahlakõiv keskendub tapjaraku arendamisele.

"Tapjarakud süstitakse otse veeni vähihaigele inimesele. On juba aastakümmneid teada, et need tapjarakud on universaalsed, nad tunnevad kehas ära nii viirusega nakatunud rakke kui ka vähirakke ehk stressis olevaid rakke, rakke, milles midagi on valesti läinud. Kunagi varem ei ole inimesi rakkudega ravida proovitud, me oleme avamas ust täiesti uude maailma ravivaldkonnas," selgitas immunoloog.

Seni, kuni viiruse kontrollmeetmete väljatöötamine võtab aega, oleks Pärt Petersoni sõnul oluline hakata kasutama immuunsusteste, mis aitaks päästa majandust halvimast.

"Sellisel juhul oleks võimalik üles leida inimesed, kes on nakkuse läbi põdenud ja saaksid naasta tavalisse tööellu. See annaks võimaluse majandusel palju paremini tulla tagasi harjumuspärasesse tegevusse," ütles Peterson.

"Nad on võimekamad, efektiivsemad, kiiremad ja ainsad testid, mis võivad välja selgitada, mis tegelikult toimus, ajas tagasiulatuvalt. Kui palju inimesi näiteks nakatus, kuidas viirus liikus ja muu taoline," selgitas Merits.

Võidujooks koroonaviiruse ravi ja vaktsiinini käib maailmas täies hoos ning alanud on juba esimesed katsed inimeste peal. Koroonavastasesse võitlusse saavad panustada ka Eesti teadlased.

"Nii kaua, kui meil seda kolmanda taseme laborit ei ole, Eestis ei ole võimalik viirusega töötada, aga viiruseosasid on võimalik võtta ja geene sealt viirusest välja võtta, neid kloneerida ja neid siis kasutada. Enamik on neist Tartu ülikooli töörühmad, kes püüavad tekitada neid antikehateste. Icosagen on väga võimsalt võtnud käsile koroonaviiruse programmi," selgitas Peterson.

"Koroonaviiruse uurimist kui sellist me otseselt väga ei kavatsenud. Meie jaoks on see lihtsalt korvpalluri käes olev võrkpall, millega me väga palju teha ei oska. Peale selle, igaüks, kellel on koroonaviiruse uurimise ajalooline kogemus, omaks meie ees eelist," sõnas Merits.

Seega on Eesti teadlastel võimalus koroonaviirusega töötada, kuni saabub katsefaas. Edasisi etappe saaks teha vaid välismaal.

Nii lõigi Andres Merits sellel nädalal käed austraallastega, et hakata järgmise kolme kuu jooksul India biotehnoloogia hiiule vaktsiinikandidaate välja töötama.

"Teadustööd finantseerib üks suuremaid India biotehnoloogia firmasid ja see on minu jaoks olnud ka see go-küsimus, sest ma olen korduvalt ja oma arvates edukalt välja töötanud vaktsiinikandidaate päris mitme putukatega leviva viiruse vastu ja ma ei näe sellel tegevusel väga suurt kasu, kui need vaktsiinikandidaadid ei jõua reaalselt katsetustesse, vähemalt selleni, et inimeste puhul öeldakse, kas ta töötab või ei tööta," rääkis Merits.

Eesti teadlased tegelevad lisaks viiruse endaga ka selle leviku uurimisega. Nimelt valmis sellel nädalal Tartu ülikooli koroonaviiruse päevik, mida on reede seisuga täitnud juba üle 2000 inimese. Vabatahtliku uuringu eesmärk on ennustada, kuidas viirus käitub ning levib.

"Me tahame aru saada kõiki neid võimalikke tekkivaid sümptomeid, kaasuvaid riskitegureid, kas mingid kroonilised haigused mõjutavad või mitte, potentsiaalsed ravimid, mida inimesed tarvitavad, ja siis geograafiat, et kus kohas, kui palju võib-olla senini mõõtmata haigusepuhangut on," kirjeldas Tartu ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo.

Tema sõnul aitaks andmete analüüs ära hoida hullema. "Me näeme ju praegu selle mõju, mis toimus mitu nädalat tagasi. Kui nüüd paneme selle vabatahtliku uuringupäeviku konteksti, siis kui me näeme mõju kaks nädalat hiljem ja kahjuks ainult surmadest, mis on väga objektiivsed andmed, siis me tegelikult uuringuga tahaksime paremini jälile saada sellele, mis on ühiskonnas rahva hulgas toimumas," selgitas Vilo.

Kuigi üldpilt kogu maailmas ei ole kaugeltki ilus, siis on Tanel Mahlakõivu sõnul teadlaste omavaheline koostöö maailmas suurem kui kunagi varem. Suur koostöö väljendub kas või selles, et kõik teadusajakirjad on teinud koroonaviirusega seotud teadustööd vabalt kättesaadavaks.