Intensiivraviarst: arstid on juba õppima minnes kriisiolukordadeks valmis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) intensiivraviarst Eve Härma ütles, et kuigi arstid ei oota kriisiolukordi, siis on nad juba tohtriks õppima minnes valmis, et midagi seesugust, nagu praegu koroonaviiruse puhul, võib ette tulla.

ETV saade "Suud puhtaks" vestles sel nädalal inimestega, kes peavad koroonaviiruse leviku pidurdamiseks panustama eesliinil ja oma tervisega riskima.

Eve Härma selgitas, et intensiivraviarsti töö on ka praegu üsna sarnane tööle tavaolukorras, ainult patsientide diagnoos on kõigil sama. "Kui võrrelda töökoormust muu ajaga, siis patsientide arvu mõistes koormus on suhteliselt sarnane. Koormuse iseloom muutunud, sest haiged kõik on sama diagnoosiga ja nendega tegelemiseks peame riietama end täiskaitseriietusse, milles iseenesest on lihtsalt väga keeruline füüsiliselt vastu pidada," rääkis Härma ja tunnustas õdede ja hooldajate tohutut panust ja füüsilist vastupidavust.

Härma tõdes, et praegusele olukorrale täpselt samasugust kogemust Eesti meditsiinis talle ei meenu, sajandi alguse metanoolimürgistuse juhtum oli ilmselt kõige sarnasem, sest ühel ajal tuli korraga palju sama diagnoosiga patsiente haiglasse.

Küll aga kinnitas Härma, et arstid on kriisiolukordadeks valmis. "Kui inimesed lähevad arstiks õppima, siis on nad juba sisemiselt valmistunud kriisiolukordadeks. Ma ei saa öelda, et nad neid ootavad, aga neil on hinges soov aidata patsiente ja kodumaad," ütles ta.

Härma lisas, et kuigi niisugune kriis on väga unikaalne kogemus, siis andsid Hiina ja Itaalia sündmused piisavalt aega, et end nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt ette valmistada.

Härma kinnitas, et arstid on valmis selleks, kui patsientide arv oluliselt suureneb. "Ma loodan, et neid ettevalmistusi, mis me oleme tienud, ei lähe kunagi vaja, aga valmidus on selleks olemas," ütles ta.

PERH-i ülemarst Peep Talving selgitas, et viirusest jagu saamine sõltub nakatuskordajast ehk sellest, kuidas inimesed püsivad karantiinis ja väldivad kontakte.

"See on ainus, mida me saame muuta. Me saame muuta seda, kui palju meil on kontakte. Kui vaatame nakatuskordajat, suudame selle alla ühe viia, siis haigus vaikselt vaibub. Me oleme valmistunud kõige hullemaks, aga loodame kõige paremat. Tahaks loota, et suur hirm hakkab vaikselt vaibuma. Me näeme juba märke, et see pole enam kõrge kõver, mis meiega on tulnud, aga me liigume mööda madalt vaikset kõverat. /.../ Me peame oma ressurssidega suurepäraselt vastu selle madalale kõverale - kõik saavad ravi, kõige paremat ravi," kinnitas Talving.

Politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Priit Pärkna ütles, et juba on märgata inimeste tüdimust karantiiniajast ning sellega tegelemine on politsei suurim väljakutse lähiajal.

"Me näeme, et inimesed otsivad väljapääsu olukorrast. Me kutsume inimesi üles, et me peame pingutama koos, veel on tee minna, aga see pole lõputu. Me saame jagu sellest. Kinni tuleb pidada reeglitest, ainult nii saame seda teha," rääkis ta.

"Politsei on valmis ka hullemaks, kui see peaks nii minema, aga loodame, et nii ei lähe," lisas ta.

Lisaks Peep Talvingule, Priit Pärknale ja Eve Härmale jagasid saates oma kogemusi eesliinil naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, naiskodukaitse vabatahtlikud Marge Kelder ja Kristel Võsang, PPA Lõuna prefektuuri operatiivteabetalituse juht Ottomar Virk, häirekeskuse Põhja keskuse logistik Hedwika Kell, häirekeskuse vabatahtlik Terje Pari, teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu eismees Elle Pütsep ning aasta põllumees Tõnu Post.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: