Tervishoiutöötajad on koroonaviiruse suuremaid riskigruppe
Igapäevaselt koroonapatsientidega kokku puutuvad tervishoiutöötajad on üks suuremaid riskirühmi kogu maailmas. Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhi Arkadi Popovi sõnul pole Eestis olukord nii hull kui Itaalias, kuid hetkel on üle saja haiglatöötaja haiguslehel, sest põevad COVID-19. Enim on haigestunud tervishoiutöötajaid Saaremaal.
Eestis suri teisipäeval esimene koroonaviirusesse nakatunud tervishoiutöötaja. 53-aastane naine töötas hooldajana Kuressaare haiglas ja tal oli kaasuv haigus.
"Tervishoiutöötajad ja erinevad raviasutuste töötajad haigestuvad kõige rohkem seal, kus viiruse levimus on kõrgem ja muidugi number üks on praegu see Saaremaa," tõdes Popov.
Seejuures ei ole nakatumised toimunud ainult statsionaaris ja töö käigus - kuna levimus on laialdane, siis paljud said oma infektsiooni mujalt, lähedastelt, sõpradelt.
Popovi sõnul on paljud tervishoiutöötajad ka mandril haigestunud haiglaväliselt, näiteks puhkusereisilt tulles. Seni on koroonadiagnoosi tõttu pidanud töölt eemale jääma 103 tervishoiutöötajat. Kõige enam on koroonapositiivseid tervishoiutöötajaid terviseameti andmetel Lääne regioonis, kus selle diagnoosi on saanuid 82, Põhja regioonis on haigestunuid kümme, Lõunas üheksa ja Ida regioonis kaks.
"Selge see, et õenduspersonal, hoolduspersonal rohkem puutub kokku patsientidega ja siin peab arvestama, keda haiglas protsentuaalselt rohkem on. Arste on vähem ja ka arstide absoluutarv on väiksem," juhtis Popov tähelepanu.
Kuigi Kuressaare haiglas on olukord kõige kriitilisem, siis tänu vabatahtlikele on haiglas hetkel kaetud kõik vahetused, seda hoolimata Eestit aastaid kimbutanud meedikute põuast.
"Ega tegelikult neid inimesi juurde ei tule. Need on inimesed, kes professionaalselt ja oma hariduselt töötavad meedikutena, lihtsalt nad tõstavad kas vahetusi ümber või nad on hetkel tööl kusagil, kas hambaarsti assistendina või on oma hariduselt õed ja neil hetkel ei ole seal lihtsalt tööd teha," selgitas vabatahtlikke meedikuid koondava portaali VAAB looja Neveli Niit.
Niidu sõnul on lisaks Kuressaarele leitud vabatahtlikke tervishoiutöötajaid ka Ida-Viru, Rakvere ja Tartu Ülikooli kliinikumi jaoks. Nüüd on võetud sihiks leida asendustöötajaid hooldekodudele.
"Hetkel on 850 inimest. Me loodame saada seda numbrit oluliselt kõrgemaks, sest nagu ma ütlesin, väiksemates maakondades, kus on ka tegelikult abi tarvis, on neid inimesi paarkümmend tükki mõnes maakonnas kirjas," põhjendas Niit.
Koroonaviiruse levikut kontrollitakse Eesti haiglates töötajate laustestimisega ning Popovi sõnul näitab väike positiivsete tulemuste arv, et infektsioonikontroll haiglates toimib efektiivselt ja meetmed on tõhusad.
Toimetaja: Merilin Pärli