President: üks kriisiõppus aastas oleks hädavajalik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

President Kersti Kaljulaid ütles, et praegune koroonaviiruse põhjustatud kriis näitab, kui vajalik oleks niisugusteks olukordadeks valmistuda. Tema hinnangul võiks igal aastal toimuda üks kriisiõppus.

Kaljulaid rääkis "Esimeses stuudios", et Eesti ei peaks ootama igas valdkonnas kriisi, et siis veenduda, et me pole selleks valmis olnud.

"Mis puudutab meditsiinisüsteemi ja tervishoiukriisiga valmisolekut, siis loomulikult, selle lahendame me nüüd ära. Samamoodi, nagu me hakkasime otsima lahendust, kuidas saada bensiinijaamast õli kätte, kui elektrit ei ole. Aga laiapindne riigikaitsekava on märksa mitmekülgsem. Ja kas me tõesti peame igas valdkonnas siis selle kriisi ära ootama selleks, et veenduda, et me ei olnud valmis?" rääkis president.

Tema sõnul on näiteks keemiaõnnetus väga realistlik asi, mis võib juhtuda ja milleks tuleks valmis olla.

"Ma ei taha kedagi hirmutada, aga mida paremini me oleme valmistunud, seda vähem on meil vaja nendes kriisides kangelasi ja seda rohkem teevad inimesed lihtsalt oma tööd, mille nad on läbi harjutanud juba varem, mille peale nad on mõelnud juba varem. Mida lähedasemad me oleme olukorrale, et see kriis on meie mõtetes olnud, me oleme seda proovinud lahendada, seda parem," lisas president.

Kaljulaidi hinnangul oleks Eestis hädavajalik igal aastal üks kriisiõppus korraldada.

"Paljud omavalitsused, kes asuvad väga rahulikes piirkondades ja ei näe ka väga suuri keskkonnaga seotud ohte oma piirkonnas, ei ole jõudnud mõelda selle peale. Loomulikult, meil oli haldusreform ja omavalitsustel on olnud väga palju tihedat tööd selleks, et saada asjad sujuma, aga kriisideks valmisolekut peabki pidevalt harjutama," rääkis Kaljulaid.

"See on alati üks selline tegevus, et kui seda siis teha ja kulutada ravimivarudele ja maskivarudele ja valmistuda keemiaõnnetuseks ja teha kindlaks, et meil on piisavalt dosimeetreid, et analüüsida ka olukorda, kus meil on piiril palju inimesi, kes mingil põhjusel on sattunud mingisuguse tuumaõnnetuse mõjusfääri, siis küsivad inimesed, aga miks me seda teeme? Mis on see tõenäosus, et meil läheb seda varustust vaja? Ja sa oled jälle kahvlis."

Kaljulaidi sõnul ei õigusta ega süüdista ta ministreid ja ametnikke, kes eelarveid koostades aktuaalseid probleeme lahendavad ning ei tee piisavalt kulutusi võimalikeks kriisiolukordadeks. Sageli ei mõistaks tema hinnangul ka valijad, miks mingeid otsuseid ettenägelikult oleks vaja teha.

Ta tõi näiteks euroalakriisi, selgitades, et kuigi eksperdid rääkisid juba euroala luues, et oleks vaja Euroopa Stabiilsusmehhanismi sarnast meedet, siis valijad ei saanud aru, milleks seda vaja on. Alles kriisi puhkedes oli võimalik valijaile näidata, et ESM-i on vaja.

"Täpselt samasugune olukord kehtib ka siin. Nüüd on väga lihtne oma valijale näidata, et need kulutused, mis tehakse igakülgseks kriisideks valmisolekuks, ei ole kunagi paraku üleliigsed," rääkis president.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: