Uuring: rahvas toetab viiruse leviku pidurdamiseks seatud piiranguid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Nõutavat distantsi hoidvad inimesed Šveitsis, ühes Genfi kaubanduskekuses.
Nõutavat distantsi hoidvad inimesed Šveitsis, ühes Genfi kaubanduskekuses. Autor/allikas: SCANPIX / AP / Salvatore Di Nolfi

Rohkem kui pooled Eesti elanikud toetavad koroonaviiruse leviku pidurdamiseks kehtestatud meetmeid ning ainult seitse protsenti soovib piirangute leevendamist, selgus valitsuse tellitud uuringust, mille viis läbi Turu-uuringute AS.

Eesti elanike toetus kehtivatele meetmetele on tõusnud 54 protsendini, samas toetus meetmete karmistamisele jätkuvalt langeb ja on nüüd 37 protsenti. Meetmete karmistamise toetus on suurem eestlaste (40 protsenti), 15-25 aastaste noorte (50 protsenti) ning Viljandi- ja Võrumaa elanike (53 protsenti) seas, kõige vähem toetavad meetmete karmistamist Põlvamaa (25 protsenti) ja Ida-Virumaa (28 protsenti) elanikud. Meetmete leevendamist soovib vaid seitse protsenti elanikest.

Kõiki ametlikke juhiseid peavad enda hinnangul meeles ja järgib 81 protsenti elanikest, 15 protsenti järgib enamust juhiseid, 2 protsenti vaid juhiseid, mis ei nõua pingutust ning 2 protsenti ei tee midagi erilist. Kõige hoolsamalt järgivad juhiseid Valga-, Saare- ja Läänemaa elanikud (vastavalt 95 protsenti, 92 protsenti ja 86 protsenti), vähem hoolsamad ollakse Rapla-, Põlva- ja Ida-Virumaal (vastaval 63 protsenti, 72 protsenti ja 74 protsenti).

30 protsenti elanikest on võrreldes eelmise nädalaga veelgi rohkem pingutamas, 68 protsenti käitub sama moodi kui eelmisel nädalal. Pingutusi on suurendanud eelkõige teistest rahvustest elanikud, maakondadest enim Võrumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa elanikud. Esmakordselt on 35-aastaste ja nooremate inimeste seas rohkem pingutavate inimeste hulk isegi veidi kõrgem (31 protsenti) kui vanemate inimeste seas.

Tõnis Stamberg Turu-uuringute AS-st ütles pressiteate vahendusel, et rõõmustavat muutust tasub just noorte seas välja tuua, kes suhtuvad eriolukorra meetmetesse võrreldes eelmiste nädalatega tõsisemalt. Oluline on pingutus iga indiviidi tasandil.

Murettekitav on see, et kodus püsivate inimeste hulk on langenud: 58 protsenti elanikest püsib kodus ja väljub vaid erandolukordades (langus - 9 protsendipunkti). Väljas liikumise peamisteks põhjusteks nimetatakse endiselt tööülesandeid (64 protsenti) ja värske õhu hingamist (57 protsenti).

Rohkem väljas liikuvate inimeste seas nende hulk, kes ei usu, et tema käitumine olukorda mõjutab, on eelmise nädalaga võrreldes langenud 14 protsendilt üheksale.

91 protsenti elanikest mõistab, et nende käitumine saab ära hoida lähedaste nakatumist, 82 protsenti tunneb muret, et keegi võib neid endale teadmata nakatada. Vastutustundlikumalt suhtuvad juhusliku nakkuse edasikandmisse vanemad inimesed, 15-24 aastased on märgatavalt vähem mures viirusesse nakatumise pärast.

58 protsenti elanikest tunnetab sissetuleku langust koroonaviirusega seotud olukorra tõttu. Mõju tajuvad tugevamalt teistest rahvustest (69 protsenti), 35-49 aastased (67 protsenti) ja Võrumaa (73 protsenti) elanikud.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2039 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad.

Uuringu tellis riigikantselei.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: