Läti viirusevastased sammud on olnud Eestist kiiremad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Lätis on kaks meest, tänu kellele on rahvale saadetud sõnum olnud kriisi algusest peale ühene ja selge ning riiklikud meetmed – olgu need laiaulatuslik testimine ka lennujaamas ja sadamas, müüjate kaitsetahvlid poodides, aga eelkõige ränk töö uurida iga nakatunu puhul tema tausta ja neid, kellega ta lävis – olnud teistest riikidest, ka Eestist, kiiremad.

Need kaks meest on Läti peainfektoloog Uga Dumpis ja haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse infektoloogiaosakonna juhataja Jurijs Perevošćikovs. Esmaspäevase seisuga on Lätis ligi 700 nakatunut ja haiglas alla poolesaja inimese.

Kui Lätis võrreldakse olukorda Eestiga, siis meenutatakse Saaremaa suurüritusi ja leitakse, et need on üks põhjusi, miks Eestis on nakatunute arv kõrgem kui Lätis. Kuid samas arvatakse, et vabalt võinuks need pallimängud toimuda ka Lätis. Pole õige öelda, et Lätis on olukord parem, kuigi nakatunute arv on väiksem, sest see lahing pole veel võidetud.

Eestis hakkas viirus levima kiiremini, eelkõige Saaremaal. "Võimalik, et oleme Lätis kehtestanud piirangud varem, kui seda tehti Eestis. Seetõttu saabus meil haigestumislaine hiljem. Kuid praegune taktika – kui ma vaatan, et Eestiski võetakse nüüd rohkem proove ja on kehtestatud piirangud – väga palju ei erine. Võib-olla oleme meie jätnud inimestele isegi suurema vabaduse," rääkis Uga Dumpis.

Pärast seda, kui üks isepäisemaid parlamendiliikmeid Artuss Kaiminš tõi koroonaviiruse tipp-poliitikute keskele, suundusid nii peaminister koos valitsusega ja kui ka seimi saadikud koduisolatsiooni. Uskuge, kriisiolukorras avaldab kodukarantiiniks distsiplineerivat mõju küll, kui valitsusjuht suhtleb rahvaga kõikuva internetipildi kaudu.

Seim on pidanud juba mitu oma ajaloo esimest kaugtööistungit – esialgu nii, et saadikud on suurte vahedega jaotatud parlamendimajades asuva kaheksa ruumi vahel, kuid loomisel on tehniline platvorm kaugtööks kodudest.

Läti seimi esimees Inara Murniece sõnul on Läti parlamendi töötajad kaugtööks tehnilisi ettevalmistusi tehes töötanud poolteist nädalat eriti intensiivselt.

Ajakirjanikke on Lätis võetud kriisi algusest peale kui olulisi partnereid. Läti avalik-õigusliku televisiooni ja raadio uudistesaated on vaadatavad ka erakanaleis, sealhulgas venekeelses PBK-s ning valitsus otsustas reklaamitulu kaotanud erameediat toetada üle kahe miljoni euroga. Läti televisiooni ja raadio toetus on veel otsustamisel.

Teine oluline teema, millega Läti haiglad kokku puutuvad, on patsientide vale oma välismaalt tuleku või haigetega kokkupuute kohta. Nii on juba hulk meditsiinitöötajaid haigestunud ja arstist presidendi elukaaslane kutsus üles valetamist kiiresti lõpetama.

"Hoidkem meie meditsiinitöötajaid. Olgem nende vastu lugupidavad ja avatud. See tähendab ka, et ärgem neile valetagem!" pöördus Läti presidendi abikaasa Andra Levite avalikkuse poole.

Balti riikide meditsiinitöötajad kriisiajal küll suhtlevad, kuid Lätis vaadatakse palju enam, mida teevad näiteks kolleegid Itaalias, kus haigusjuhte palju rohkem.

"Professionaalide vahel on Balti riikides olnud koostöö kogu aeg. Ravimit pole ja seetõttu oleme rohkem ühenduses Itaalia kolleegidega, kes peavad tohterdama ülisuurt patsientide hulka ja kus toimuvad ka ravimiuuringud," rääkis Uga Dumpis.

Läti president Egils Levits on kogu kriisiaja usinalt jälginud, et töökorraldus, seadusemuudatused ja kaitsemeetmed vastaks põhiseadusele.

"Kriis võimaldab meil endale teadvustada, et elu on üks ja sellel on väärtus. Teiseks saame rohkem tunda ja hinnata vabadust," lausus Levits.

Läti peainfektoloog Uga Dumpis võttis kokku, mis lähiajal ees ootab – soojad ilmad erilist leevendust ei too, kaitsemeetmeid tuleb järgida vaktsiini saabumiseni ja haiglad peavad valmistuma raskete patsiendite arvu kasvuks.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: