Investeerimisfirma Kawe Kapitali partneri Kristjan Hänni sõnul võivad ettevõtted üksteisele selliseid pakkumisi teha. "Sellises olukorras on üsna tavaline, et pakkuja suu pihta ei lööda, pakkuda võib mida iganes," sõnas Hänni.

Hänni sõnul tõlgendatakse selliseid pakkumisi turul, ja kui pakkumist saab pidada poolröövellikuks, siis seda vastu ei võeta. Siiski tema hinnangul pakkumist päris röövellikuks pidada ei saa.

Hänni märkis, et alati võib sellise pakkumise teha, kui turg seda nõuab ning ettevõttel pole kohustust seda vastu võtta.

Superia Corporate Finance juhtivpartneri Henrik Igasta hinnangul ei saa LHV laenupakkumist Tallinkile avalikult välja käidud tingimuste põhjal pidada röövellikuks.

Igasta sõnul on täispaketti nägemata raske teemat kommenteerida, kuid tegemist paistab olevat tavapärase pakkumisega. Igasta avaldas aga imestust selle üle, et LHV Tallinkile tehtud pakkumise avalikustas.

Igasta juhtis tähelepanu, et LHV pensionifondidega koos laenupakkumise teinud Novalpina Capital pole siiski laenufirma ning ilmselt ootab vastu osalust ettevõttes. "Novalpina ei ole mingi laenufirma. Tegemist on instrumendiga, mis ühel või teisel moel konverteerub kapitaliks," lisas ta.

"Nende kapitalitootluse ootus on kohe kindlasti kõrgem," märkis Igasta. "Selge on see, et kui alternatiiviks on riigipoolne likviidsusabi kriisimeetmena, siis muidugi võib selline eralahendus tunduda röövellikuna."

Neljapäeval avaldas LHV Varahaldus, et tegi koos erakapitalifondiga Novalpina Capital Tallinkile 200 miljoni eurose finantseerimispakkumise. Tallinki juhatuse esimehe Paavo Nõgene sõnul oli LHV laenupakkumine Tallinkile röövellik ja vastuolus igasuguse ärieetikaga.