Saatejuht Taavi Eilat viitas Tallinki tegevjuhi Paavo Nõgese neljapäeval ETV-s öeldule, et LHV pakkumine oli väga ebasoodne. Eilati sõnul võib ka reedestest LHV juhtide esinemistest järeldada, et LHV oleks tahtnud Tallinki üle võtta.

"Ma ei tea, kas nüüd üle võtta. Vaadates ka täna Tallinki avaldatud pakkumise detaile, siis isegi, kui leping oleks teoks saanud, ei oleks LHV-l ja Novalpinal kontrollivat osalust Tallinkis. Selgelt oleks ülevõtmisest liigne rääkida. Selge, et see pakkumine näib kallis ning isegi järsk ja ülbe, aga samas on olukord mõne kuuga ka drastiliselt muutunud. Kuna Tallink on küsinud laenu kõigilt Eesti pankadelt ja ka paljude teiste riikide pankadelt, ja ilmselt pole soodsat pakkumist saanud," leidis Huko Aaspõllu.

Tema sõnul ei ole Tallink ainult transpordiettevõte, vaid ka müügiga tegelev kruiisifirma. "Kõik suuremad kruiisifirmad on praegu hädas - Carnival Cruises küsis 6 miljardit dollarit laenu ja nende intressiks kujunes 12,5 protsenti, mis on oluliselt kõrgem kui Tallinkile pakutav," lisas Aaspõllu.

Eilati sõnul on selge, et kui riik Tallinkile praegu laenu ei pakuks, siis oleks olukord ettevõtte jaoks teine ja nad võib-olla ei oleks nii jäigad. "Aga praegusel juhul tuli kosja see, keda nii väga ei oodatud," märkis ta.

Sama leidis ka Aaspõllu, kelle hinnangul Tallink on löödud, kuna kui riik näeb nüüd, et Tallinkil oleks võimalik ka turult raha laenata, siis võib-olla ei hakataks sinna 150 miljonit eurot riigi raha paigutama.

"Ja kuna need läbirääkimised ei ole veel lõppenud, siis võib-olla võiks riik küsida ka oluliselt jõulisemalt tasu 150 miljoni laenamise eest kui algselt oli planeeritud," rõhutas Aaspõllu. "Ehk et Tallinki omanikele on see kindlasti negatiivne, et LHV sellise pakkumisega välja tuli," märkis ta.

Samas on Aaspõllu hinnangul Tallink kindlasti Eestile oluline ettevõte, ta on tugevalt seotud Eesti majandusega. "Omaette küsimus on aga, kas riigile on ka oluline, kes on Tallinki omanikud - kas nende seas on ka LHV ja Novalpina," lisas ta.

Igal juhul on pakkumisel Tallinki ja peamiselt tema omanike jaoks negatiivsed tulemid, sest võib-olla riik siis ei annaks neile nii 150 miljonit laenu ja nad peavad LHV-ga läbi rääkima, tõdes Aaspõllu.

"Vahest avalikkuse jaoks on ootamatu, et LHV, mis on hea mainega pank, on teinud nii karmi pakkumise, mis võib tekitada eetilisi küsimusi," märkis Eilat, millega aga ei nõustunud kolmas saatekülaline Martin Šmutov.

"Kuidas saab keegi üldse Eestis üllatuda sellest, et Eestis tegutsev pank teeb selliseid pakkumisi, mis inimesi nördima panevad. Kas Tallink pole varem pidanud pankadega suhtlema? Vaadake kodulaenuintresse, mis meil on palju kõrgemad kui Soomes või Rootsis," ütles Šmutov.

"Mis siin üldse ebaõiglast on - vaadake, kus me oleme: Tallinkil käive ja tulu kadunud, laevad seisavad, aga nende eest tuleb kapitalikulusid ja laenumakseid tasuda, puudub selgus, millal need saab uuesti tööle panna ja mis mahus. Selge, et tegu on väga kõrge riskiga ettevõttega. Selge ka, et neid ei saa enam sama hinnaga müüa kui kolm kuud tagasi. Ehk et tegemist on väga suure ebaselgusega," rääkis Aaspõllu.

Lisaks arutasid ajakirjanikud saates koroonakriisi ja valitsuse koosseisu teemade üle, pisut ka Keskerakonna skandaalse valimisreklaami ning ravimimüügi üle.