Laenu suurus on 100 miljonit eurot, selle tähtaeg kolm aastat ja laen tuleb tagastada ühes osas laenutähtaja lõpus.

Intress on 12 kuu EURIBOR pluss kaks protsenti aastas. Lepingutasu moodustab 0,1 protsenti laenulimiidi summast.

Laenulimiit on lubatud kasutusse võtta osade kaupa, iga osa minimaalne suurus vähemalt kümme miljonit ja maksimaalne suurus 40 miljonit eurot.

Laenuintressi aluseks on Tallinki olemasolevate laenukohustuste keskmine hind. Laen peab olema tagatud laenusaaja ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtjatele kuuluvate varadega.

Tallinkile väljastab laenu Kredex.

Majandusminister Taavi Aas selgitas ERR-ile, et valitsus tugines oma otsuses sellele, et Tallink on Eestile tähtis ettevõte ning firma ka tõestas, et on püüdnud mujalt laenu saada, kuid edutult.

"Valitsuse kinnitatud abimeetmete pakettides on kirjas, et kui ettevõte on Eestile oluline infrastruktuuriettevõte ja ettevõte mujalt mõistlike tingimustega laenu ei saa, siis on võimalik seda anda Kredexi kaudu vabariigi valitsusel. Ja kuna ettevõte tõestas, et ta on püüdnud saada mujalt laenu, aga pole seda paraku saanud, siis otsustas valitsus, et aitab," rääkis Aas.

Minister selgitas, et tegemist ei ole investeeringuga. "Valitsus pole võtnud seisukohta, et me peaks jääma Tallinki osanikuks, vaid see on ikkagi selgelt abimeede ainult."

Nõgene: me ei soovi, et vaid riik meid toetaks

Tallink Grupi juht Paavo Nõgene kinnitas, et ettevõte on riigi esitatud tingimustega nõus. 

Tallink on ise varem teatanud, et sooviks saada 150 miljonit eurot likviidsuslaenu. Nõgene selgitas reedel "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et 100 miljoni euro suurune laenusumma kujunes läbirääkimistel riigiga.

"Me oleme vahepeal teinud ise tööd ja oleme lubanud riigile, et me ei soovi, et riik üksi meid toetaks, nii et 100 miljonit on see kokkulepe, mis meil täna oli vajalik," rääkis Nõgene.

Ta ei kinnitanud, kas Tallink laenab 50 miljonit eurot kommertspankadelt juurde. "Kõikidest teistest finantseerimistest, mis on vahepeal kokkuleppimisel olnud, anname teada läbi börsiteadete," sõnas ta.

Nõgene tõdes, et Tallink oli sunnitud pöörduma riigi poole, kuna olukord on erandlik ja pangad ei soovi praegusel ajal suuri riske võtta.

Tallinki suurima aktsionäri Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt rõhutas, et Tallink ei küsinud riigilt tagastamatut toetust, vaid laenu. Tema sõnul ettevõtjad kriisist omal jõul välja ei tule.

"Minu nägemus on, et ainus tee praegusest kriisist väljumiseni on riigi kiire ja jõuline tugi, muu hulgas otselaenud. Euroopa Komisjon soovitab riikidel läheneda suurtele ettevõtetele individuaalselt ning anda otse laenusid, et need jõuaks minimaalsete kuludega koroonaviiruse tõttu raskustes olevate ettevõteteni. Kui me käitume Euroopast teisiti, siis paneme Eesti ettevõtete konkurentsivõime teiste riikidega võrreldes kehvemasse seisu. Valitsus peab kriisi ajal esmajoones kaitsma ekspordist tulenevat maksutulu, sest see on sisetarbimise, töökohtade ja riigi maksutulude mootor," kommenteeris ta.