Looduseuurijad on Eestis kirja pannud ligi 5000 hektari jagu uusi vääriselupaiku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kevadine loodus
Kevadine loodus Autor/allikas: Minupilt.err.ee/Katrin Tarand

Eesti Looduseuurijate Selts on alates 2018. aasta sügisest inventeerinud riigimaadel asuvates metsades paiknevaid vääriselupaiku. Praeguseks on ekspertide abil kaardistatud 4800 hektarit uusi vääriselupaiku ning leitud üliharuldasi liike.

Vääriselupaigad on Eesti metsade kõige väärtuslikumad, vanemad ja elurikkamad killukesed, mis põhiliselt asuvad majandusmetsades. Selliste väga vanade metsade leidmine ja hoidmine on oluline, sest suure tõenäosusega on neis paikades ka haruldasi ja ohustatud liike.

Praegu moodustavad seesugused väärtuslikud alad kogu Eesti metsamaast kuni kaks protsenti.

"Kuna metsa elustikuga olukord ei ole üldse kiita, nii Eestis kui ka mujal piirkonnas, teatud rühmadel läheb ikka väga kehvasti, näiteks vana metsa liikide torikseentel, siis just seda tüüpi liigid vääriselupaikades ja vanades loodusmetsades elavadki," rääkis Eesti Looduseuurijate Seltsi vääriselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis.

Kõige rohkem on vääriselupaiku leitud Hiiumaal, Pärnumaal, Virumaal ja Tartumaal. Nellise sõnul on see nii, sest mainitud maakondades on ajalooliselt olnudki looduslikud suured metsamaastikud ja seega on nendes maakondades ka praegu rohkem põlismetsamaad.

"Ja nende põlismetsade väärtus ja elurikkus on jälle kümneid kordi suurem keskpärase metsaga võrreldes. Sealt me oleme leidnud juba üliharuldasi liike ja väga palju vääriselupaiga tunnusliike on nendel aladel alati olemas."

Väärispaikade inventuuri viivad Eesti Loodusuurijate Seltsi eestvedamisel kuni selle aasta lõpuni läbi mitmed parimad metsaelupaikade ja -elustiku spetsialistid, sh vääriselupaikade määramise litsentsi omavad inimesed. Vääriselupaigad on kaitse all ja nende majandamine on keelatud.

"Riigimaadel hoiab neid riik ja hoiab RMK FSC standardi tõttu. Meie andmed kontrollib keskkonnaamet veel üle ja see menetlus muidugi võtab ka omajagu aega, aga need vääriselupaigad, mis kaitse alla saavad ja keskkonnaregistrisse jõuavad, need tõepoolest peavad olema hoitud, neid raiuda enam ei tohi," ütles Nellis.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: