Seadus loob võimaluse loobuda eriolukorra ajal abipolitseinike väljaõppes saja tunni politseilise tegevuse nõudest neile, keda koolitatakse iseseisvaks tegutsemiseks üksi või koos teise abipolitseinikuga ning seda juhul, kui tekib vajadus iseseisvalt tegutsevate abipolitseinike arvu suurendada.

See ei tähenda, et tänavale läheksid ettevalmistuseta inimesed: abipolitseinike sobivust hinnatakse põhjalikult kutsesobivuse vestluse kaudu, teatas ministeerium. Läbitud peavad olema ka esimese ja teise astme õpe. Abipolitseinikuks värvatakse sihistatult ja teadlikumalt ning võetakse arvesse ka varasemat kogemust.

Abipolitseinikuks astumise puhul on tervisetõendi esitamine kohustuslik. Eriolukorra ajal võib aga pere- või eriarsti vastuvõtule saamine olla piiratud ja seega on edaspidi võimalik tervisetõendi saamiseks pöörduda ka politsei töötervishoiuarsti poole.

Muudatuste järgi saavad iseseisvalt ülesannet täitvad abipolitseinikud edaspidi tõhusamalt sekkuda avaliku korra rikkumisse ja tõrjuda ohtu kuni politseiametniku saabumiseni või korralduse saamiseni. Abipolitseinikele antakse volitus kontrollida isiku samasust ja võimaldatakse kohaldada iseseisvalt viibimiskeeldu, et tagada kiire reageerimine ohu olukorras.

Lisaks saavad nad politseiametniku korraldusel kasutada erivahendeid ohtliku sõiduki sundpeatamiseks. Täiendavaid erimeetmeid võivad abipolitseinikud kasutada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal.

Siseminister Mart Helme pidas paindlikumat kaasamisvõimalust oluliseks, kuna abipolitseinikel on kriisi lahendamises oluline ja senisest kandvam roll.

"Abipolitseinikke on võimalik kiiremini politsei tegevusse kaasata, sest neile ettenähtud õigused võimaldavad neil edaspidi iseseisvamalt tegutseda. Muudatused on olulised, et kriisist tekkinud olukorda võimalikult tõhusalt lahendada," tõi Helme välja.

Minister märkis, et pole mingit kahtlust, et praeguses eriolukorras on abipolitseinike roll olnud asendamatu, kuna nad on olnud abiks nii patrullis, piiri valvamises kui ka avaliku korra tagamises.

"Seega on abipolitseinike paindlikum kaasamine praegusel perioodil eriti tähtis, kuna nende töö on olnud tõeliselt toeks," ütles Helme.

Seadusega antakse ka kaasatud kaitseliitlastele ja kaitseväelastele abipolitseinikega sarnased volitused erimeetmete rakendamiseks, et neidki tõhusamalt eriolukorra lahendamisel rakendada. Kaasatud kaitseliitlastel ja kaitseväelastel on erimeetmete kohaldamise õigus ainult politseiametniku korraldusel. Näiteks võimaldatakse koos politseiametnikuga patrulltegevuses või piiri valvamisel osaleval kaitseliitlasel või kaitseväelasel kontrollida inimeste dokumente.

Relvaluba pikeneb automaatselt

Seadusega pikendatakse muuhulgas ka relvalubade ja relvavaldkonna tegevuslubade kehtivust nendel inimestel, kellel lõppeb loa kehtivus eriolukorra ajal.

Seadusega nähakse ette relvaloa, kollektsioneerimisloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa ning relvaseaduse alusel väljastatud tegevuslubade kehtivuse pikenemine eriolukorra ajal ja 60 päeva pärast eriolukorra lõppu.

Muudatus on tarvilik selleks, et tagada luba pikendavatele inimestele mõistlik aeg taotluse esitamiseks ja tervisetõendi hankimiseks pärast eriolukorra lõppu.

"Eriolukorra ajal on inimeste liikumine ja ametiasutuste tegevus piiratud ning võib tekkida olukord, kus väljastatud relvalubade kehtivusaeg lõpeb ja nende pikendamine ei ole võimalik. Niisamuti võib juhtuda tervisetõendiga, mida on tarvis loa omamiseks ja pikendamiseks," selgitas siseminister Mart Helme.

"Seega, selleks, et inimesi mitte ebasoodsasse olukorda panna, tuleb näha ette võimalus erisuse tegemiseks relvalubade kehtimisajale. Samuti tervisetõendi pikendamisele, kuna pere- või eriarsti juurde saamine on praegusel ajal piiratud," märkis minister.

Muudatus puudutab üksnes neid relvaomanikke, kes on PPA poolt varasemalt kontrollitud, läbinud eksamid ning kellele on antud õigus relvi käidelda. Nende suhtes teeb amet jätkuvalt järelevalvet ja kui peaks ilmnema, et inimene paneb eriolukorra ajal toime süüteo, mis välistab relvade käitlemise õiguse, siis reageeritakse sellele tavapärases korras.

Siseministeeriumi hinnangul peaks vältima ka olukorda, kus juriidilisel isikul lõpeb tegevusloa kehtivus temast mitteoleneval põhjusel. Sel juhul tekib nii juriidilisele isikule kui ka PPAle mitmeid kohustusi (nt ettevõte peab kogu relvaalase dokumentatsiooni, relvad, laskemoona jms PPA-le üle andma), mida tuleb vältida.

Ka tegevusloa omanike, näiteks relvakaupmeeste ja relvameistrite, üle jätkub eriolukorra ajal järelevalve tegemine ning õiguslike aluste tuvastamisel tegevusluba peatatakse või tunnistatakse kehtetuks.

Muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.