Viirusekriis raskendab metsaistutust
Kevadine metsaistutamis- ja külvihooaeg on käes. Eriolukorra tõttu ei saa sel aastal korraldada aga suuri metsaistutamise talguid ja nii peavad metsaomanikud mõtlema, kuidas suurte rahvakogunemisteta oma lankidele noored taimed kasvama saada.
Hinnanguliselt on viimase aasta jooksul tehtud metsade lageraiet kokku 35 000 hektaril. Ideaalmaailmas istutaksid metsaomanikud mainitud hektaritele veel sel kevadel uued taimed tagasi. Päris elus on selge aga see, et kogu lageraie ulatuses metsauuendust ei tehta ning nii mõnigi paik jääb loodusliku uuenduse ootele, ütles keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.
"Kindlasti on meil ka metsaomanikke, kahjuks, kes kipuvad sealt metsast ainult võtma ja sinna mitte midagi tagasi panema. Neid siis, valdavalt seda viimast tüüpi metsaomanikke, aitabki siis emakene loodus, kes uuendab metsa looduslikult ja valdavalt siis lehtpuudega, aga hoolsaid metsaomanike on meil väga palju."
Etverk ütles, et isegi kui kõik metsaomanikud hoolitseksid lageraiutud alade eest, jääks teatud osa metsade uuendamisest ka selle taha, et Eestis pole piisavalt istutamiseks sobilikke taimi. Näiteks toodi mullu omakasvatatud taimede nappuse tõttu naaberriikidest juurde 5,3 miljonit taime.
Populaarseim sisseveoartikkel oli paljasjuurne kuusetaim, mis moodustas kõigist sissetoodud metsataimedest üle 80 protsendi. Kas riikide nii öelda lukus olemine võib sel aastal muuta istutamiseks sobilike taimede kättesaamise naaberriikidest veelgi keerulisemaks? Etverk ütles, et praegu selliseid ohumärke ei ole.
"Kuna nii kohalikud Eesti taimemüüjad, kui ka need, kes toovad kuskilt mujalt riikidest sisse või veavad kuskile mujale riikidesse välja, peavad esitama keskkonnaametile ka teatud aruandluse ja hetkel see aruandlus täiesti liigub, on näha, et need taimed liiguvad. Ma arvan, et hetkel selle eriolukorra tõttu küll ei tohiks mingit tagasilööki tulla Eesti metsade istutamises käesoleval kevadel," rääkis Etverk.
Küll aga võib eriolukord Etverki sõnul mõjutada tööde läbiviimist.
"Varasematel aastatel on nii mõnigi metsaomanik kutsunud inimesi üles, et tulge metsa ja aidake meil istutada ja veetke mõnus päev looduses," ütles Etverk, lisades, et sel aastal on taoliste rahvarohkete metsaistutustalgute korraldamine kindlasti keeruline
Nii näiteks on talgupäevad tühistanud riigimetsa majandamise keskus, kus sel aastal plaanitakse istutada rekordarv taimi.
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät ütles, et RMK palkab endale abilisi selleks perioodiks.
"Meil on järgmiseks neljaks aastaks olemas töövõtulepingud ja kasutame teenusena firmasid, kes pakuvad meile seda tööd ja tasume neile selle eest," rääkis Väät. See tähendab, et umbes kolmandiku teevad RMK enda töötajad ja ülejäänud kaks kolmandikku on see, kus teenus tellitakse väljast sisse.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi