Lutsar: maskide tõhususe taga on väga nõrk teaduspõhisus, aga neid võiks ikkagi kanda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Irja Lutsar
Irja Lutsar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsust koroonakriisi asjus nõustav teadusnõukogu liige, professor Irja Lutsar ütles intervjuus ERR-ile, et kuigi maskide kandmise tõhususe taga on väga nõrk teaduspõhisus, soovitab ta siiski seda teha.

Riigihalduse minister Jaak Aab on teinud valitsusele ettepaneku kehtestada eriolukorra lõpuni nõue, et avalikes kinnistes ruumides tuleb kanda näomaski. Ja see kajastub ka valitsuse väljumisstrateegia dokumendis. Kui mõistlikuks te seda üleskutse peate?

Ma olen kogu aeg öelnud, et teeme maskid sotsiaalseks normiks. See kohustuslikuks tegemine ei ole ilmselt minu kommenteerida, see on ilmselt juristide kommenteerida, et mis see endaga kaasa toob. Ma ei ole kunagi olnud seda tüüpi inimene, et inimesi karistada selle eest. Aga sisestame selle mõtte inimestele, et teeme maskid sotsiaalseks normiks. Ja avalikes suletud ruumides ma olen alati maskide kandmist toetanud.

Kuidas see praktikas peaks olema rakendatav olukorras, kus päevas hakkaks neid kuluma sadu tuhandeid, kui tõepoolest kõik sellest nüüd kinni peaksid?

Mis see mask on? Tegelikult on see ka üks osa sotsiaalsest distantseerumisest. Viirus tuleb läbi igast maskist, kas ta on kodus ise tehtud või on ostetud kõige peenem mask - viirus on nii väike, et ta tuleb sellest maskist läbi. Aga, mida ei lase mask läbi, ta ei lase rääkimisel, köhimisel, aevastamisel ja võib-olla ka hingamisel tekkivaid respiratoorseid piiskasid. Seda mask kaitseb. Ma tean, et kõik ei soovita seda, aga ma olen öelnud, et miks me peame võtma need ühekordsed kirurgilised maskid. Miks me ei võiks ka kanda kodus tehtud maske. Minu teada ka CDC (USA haiguste kontrolli ja ennetuse keskus - toim.) soovitab seda. Ja neid võib ju ka rohkem kui ühe õmmelda, pesumasinas ära pesta. Siis on nad puhtad ja järgmisel päeval võib nad jällegi kandmisse võtta. Ma kardan, et ühekordsete maskide kasutamine ei ole vast rahakotile vastuvõetav.

Kokkuvõttes aitaks näo katmine kinnises ruumis viiruse levikut mingil määral piirata?

Teaduspõhisust selle taga on väga vähe. Aga on üks austraallaste uuring, mis on küll tehtud enne praegust koroonaviirust. Selles leibkondade uuringus oli minu jaoks kaks huvitavat leidu. Üks grupp oli erinevate maskidega ja teine, kes ei kandnud maske. Nendel, kes olid maski kandnud, oli vähem respiratoorseid infektsioone. Mitte küll väga oluliselt vähem, aga ikkagi vähem. Gripi suhtes nad mingit erinevust ei leidnud, aga kui nad panid kõik respiratoorsed infektsioonid kokku, siis seal tõesti see erinevus oli. Mingit tõestust on, et maskide kandmine aitab viiruseid eemale hoida, aga see tõendus ei ole väga tugev ja selle tõttu ilmselt ka erinevad riigid teevad erinevaid soovitusi - Saksamaa soovitab, Soome ei soovita.

Aga miks teie siis seda kõike arvesse võttes pooldate maskide ja näokatete kandmist?

Ma ei näe midagi halba maskide kandmises. Seda väikest tõendust, et maskid hoiavad nakkused eemale, on minu jaoks piisavalt, et neid maske soovitada. Aga ma saan ka nendest aru, kes ei soovita.

Kas teie ekspertiis ja seisukoht maski kandmise küsimuses on ka sisendiks valitsusele selle ettepaneku tegemisel?

Seda ilmselt tuleb valitsuse käest küsida.

Ja üks detailsem küsimus. Avalik kinnine ruum on ka restoran, söögikoht. Kuidas seal peaks maski kasutamine välja nägema?

Üsna selge, et läbi maski ei saa süüa. Siin peab talupojamõistust ka arvesse võtma. Maski saavad küll kanda ettekandjad. Ja võib-olla võiks see siis kehtida vaid respiratoorsete nakkuste perioodil ja mitte ka kivisse raitult. Eks me vaatame oma seisukohad ju ümber kui vaja on.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: