Toomas Sildam: kas maskiga või maskita? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hiinast tellitud isikukaitsevahendid jõudsid Eestisse.
Hiinast tellitud isikukaitsevahendid jõudsid Eestisse. Autor/allikas: Gertu Blank/rahandusministeerium

Kriisiajal, kus me praegu oleme, ootaks valitsuse liikmetelt selget ja ühte sõnumit, sest iga üksiku ministri isiklik arvamus võib olla huvitav kuulata, aga üldiselt tekitab selline haralisus kodanikes vaid segadust, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.

Kas olla maskiga või olla maskita?

Selles on nüüd küsimus.

Riigihalduse minister Jaak Aab tegi valitsusele ettepaneku kehtestada kohustus, et eriolukorra lõpuni peavad kõik Eesti inimesed kandma avalikes kinnistes ruumides näomaski.

Valitsus pole sellist korraldust oma kodanikele veel andnud ja loodetavasti ei annagi.

Peaminister Jüri Ratas, eriolukorra juht, ütleb juba mõnda aega, et teeme kaitsemaskide kandmise sotsiaalseks normiks. Temaga sama meelt on teadlased ja eksperdid, kes meenutavad, et kaitsemask ei ole vaktsiin, mis nakatumist väldib.

Sel nädalal nägime, kuidas valitsuse pressikonverentsile saabunud siseminister võttis püksitaskust käkras kaitsemaski ja harjutas siis telekaamerate ees selle kõrvade taha kinnitamist. Ei olnud viirusetõrje seisukohast väga usutav vaatepilt.

Kui kellelgi on köha-nohu või ta aevastab, siis on maski kandmine praegu poes või peagi kaubanduskeskuses, kui need jälle avatakse, täiesti normaalne. Kui keegi tunneb uue viiruse ees hirmu, siis selle üle me ei naera ega ironiseeri ja kui kaitsemask lisab inimesele turvatunnet – väga hea.

Aga meedikud hoiatavad, et kaitsemaskide massilise kandmisega võib tekkida väär enesekindlus, otsekui oleks viirus nüüd kindlalt eemal hoitud. Tegelikult ei ole. Teaduspõhiselt kindlasti mitte.

Siit tagasi tulles minister Aabi sooloettepaneku juurde muuta maskide kandmine kohustuslikuks. Paraku pole teada, kes talle sellist nõu andis. Kuid kriisiajal, kus me praegu oleme, ootaks valitsuse liikmetelt selget ja ühte sõnumit. Pole vahet, kas see puudutab isikukaitsevahendeid, koolitöö korraldamist või koroonakriisist väljumise strateegiat laiemalt, sh piirangute leevendamise võimalikku ajakava.

Iga üksiku ministri isiklik arvamus või tema valijaskonna tähelepanu püüdev mõte võib olla huvitav kuulata, aga üldiselt tekitab selline haralisus kodanikes vaid segadust.

Ent palju olulisem on vaadata mõned kuud ettepoole. Kui sügisel tuleb viirusepuhang tagasi, nagu mitmed eksperdid ei välista, mis siis? Kui oktoobris on viirusekolle näiteks Õismäe üheksa korrusega kortermajas, kas siis läheb karantiini ainult see maja, kogu Tallinn või ka Kihnu kool?

Tallinn linnapea Mihhail Kõlvart ütles paar päeva tagasi ERR-ile, et uus viirusepuhang peaks kaasa tooma karmid käitumisreeglid, aga elu ei või enam pausile panna. See tähendab, et me käime edasi tööl, õpime edasi alg- ja põhikoolis, gümnaasiumis ja ülikoolis, toimivad asutused ja ärid.

Meil – teadlastel, poliitikutel, ühiskonnal – on ehk mõned kuud, et arutada ja kokku leppida, kuidas selle viirusega koos elada. Valitsuse koostatud kriisist väljumise strateegia III etapp kannabki pealkirja "Valmisolek järgmiseks puhanguks".

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: