Ministeerium: seisvad turbamaardlad on mõistlik taas kasutusele võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on mõistlik juba avatud turbamaardlates kaevandamist jätkata, kuna kasutusest väljas olevad maardlad tekitavad keskkonnakahju. Hollandi kapitalil põhinev ettevõte plaanib Põlvamaal kasutusele võtta neli vana turbamaardlat ja rajada turbatöötlemise tehase, mis looks piirkonda kuni 40 uut töökohta.

Hollandi kapitalil põhinev ettevõtte Vand der Knaap Eesti ostis kolme aasta eest oksjonil neli turbamaardlat Põlvamaal, mis avati kaevandamiseks juba 1960. aastatel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Praegu käivad rabades ettevalmistustööd maardlate uuesti kasutusele võtmiseks.

"Me teeme need rabad korda, me kaevandame siit parimate teadmiste ja võimalustega turvast, mida me kasutame oma tehase jaoks ja mida me väärindame," selgitas Vand der Knaap Eesti juhatuse liige Aivar Jõgiste.

Turba väärindamiseks ja pakendamiseks mõeldud tehas laiuks kaheksa hektari suurusel alal, mille maksumus on neli kuni kuus miljonit eurot. Tehases hakatakse valmistama 400 toodet Euroopa, Aasia, Aafrika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika ning Araabia turgudele. Tehase detailplaneering käib.

"Toote lõppkujule viimine ongi see, mis selle ahela loogiliseks teeb. Täna mingisugusele toormeturul töötamine ei ole võimalik," ütles Jõgiste.

Mingil ajal seisma jäänud turbamaardla soovitab uuesti kasutusele võtta ka keskkonnaministeerium, sest jõude seisva maardla keskkonnakahju on suurem kui selle maardla mõju, kus käib aktiivne kaevandamine.

"Turvas laguneb - ta puutub õhuga kokku, ta hakkab lagunema ja selle käigus eraldub süsihappegaas CO2. Selleks, et vähendada jalajälge kliima mõistes ja kasutada ära ka maavara efektiivselt, on sellised alad mõistlik lõpuni ära ammendada ja kasutusele võtta," selgitas keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Maria Karus.

Räpina vallast, kuhu tehas tuleks, öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et praegune eriolukord näitab hästi, kui oluline on, et majandus oleks hajutatud. Siiski on omavalitsuses elanikke, kes on turbamaardlate kasutuselevõtmise ja tehase rajamise vastu.

Niisiis on maardlate küsimust volikogus mitmel korral arutatud ning praegu on arendajale antud roheline tuli.

"Ma võin tuua näiteks Räpina muusikakooli. Õpilaskoha maksumus on 2870 eurot. Lapsevanem maksab kuus protsenti. Ja kust tuleb see 94 protsenti? Selleks on meil vaja ettevõtlust ja selle nimel tuleb ka omavalitsusel tööd teha, et ettevõtlust soodustada," rääkis Räpina volikogu esimees Teet Helm.

Arendaja loodab planeeringuga valmis saada sügiseks, et siis juba paari aasta pärast käivitada uues tehases töö.

Eestis kokku on umbes miljon hektarit turbamaad. 700 000 hektarit sellest on ajalooliselt kuivendatud metsanduseks ja põllumajanduseks ning 300 000 hektarit on looduslikud sood.

Selle 700 000 hektari hulgas on 266 turbaala pindalaga 145 429 hektarit, kus võiks turba kaevandamiseks luba taotleda.

Turvast võib praegu kaevandada vaid väheväärtuslikel aladel ehk seal, mis on juba kuivendatud või sellest mõjutatud.

Eestis tegutseb 35 ettevõtet, kes kaevandavad turvast ligi 14 000 hektaril. See on vaid poolteist protsenti miljonihektarilisest turbamaast.

Sektori käive on 100 miljonit eurot aastas, millest enam kui 90 protsenti moodustab eksport. Eestis toodetud turbatooted jõuavad 120 riiki üle kogu maailma. Eestis toodetakse kümme protsenti kogu maailma turbatoodetest.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: