Pankrotiavalduste arv pole kriisi ajal kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Majanduskriis pole pankrotiavalduste arvu aastataguse ajaga võrreldes kasvatanud. Raskustes ettevõtjatel on esialgu abi olnud riigi poolt pakutavast palgatoetusest, kuid selle lõppedes ja kriisi sügavama mõju saabudes võivad raskused tekkida. Pankrotiavalduste arvu kasv võib saabuda sügisel.

Pankrotihaldurite töösse pole koroonakriis suuri muutusi toonud ja praegu on tööd umbes sama palju kui aasta varem, tõdes haldur Martin Krupp.

"Kui nüüd oodati mingit suurt plahvatust, siis sellist asja ei ole juhtunud, et pankrottide arv oleks kiiresti kasvanud," märkis Krupp.

Justiitsministeeriumi kogutav statistika näitab isegi kerget vähenemist. Kui 2019. aastal esitati märtsi keskpaigast aprilli lõpuni 202 pankrotiavaldust, siis tänavu on neid 194. Krupi sõnul on ettevõtetele abiks olnud riigi poolt pakutav palgatoetus. Sama ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

"Muret on loomulikult palju, mis tulevik toob, kuid selge on see, et täna aitavad paljudel seda hetkelist raskust üle elada needsamad töötukassa meetmed," lausus Palts.

Paltsi sõnul võib olukord abiprogrammide lõppedes ja kriisi sügavama mõju kohale jõudes muutuda.

"Küllap suvi on see, mis palju selgust toob, ja mõnel juhul ka sügis, sest on ka sektoreid, mis täna ei ole kõige otsesemalt puudutatud. Sinna võib negatiivne mõju jõuda alles mõne kuu pärast," ütles Palts.

Martin Krupp leidis samuti, et kui uusi meetmeid riigilt ei tule, siis sügisel kindlasti pankrottide arv kasvab.

Kaubandus-tööstuskojas on arutatud ka võimalust, et sektorites, kus kohe suurt mõju tunda pole olnud, võiks sügisel praeguse palgaabi skeemiga jätkata.

"Tegelikult neid arvamusi on olnud üsna palju, et kui rahaliselt võimalik, siis võiks seda teha. Aga eks on vaja adekvaatselt hinnata, millised on töötukassa ja riigi võimalused tervikuna ikkagi neid toetusmeetmeid pikemas perspektiivis pakkuda," rääkis Palts.

Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) ütles, et järgmised toetuspaketid pole välistatud.

"Teatud juhtudel võib-olla tulebki mõelda ka uutele majanduspakettidele, aga selgelt tuleb kaalutleda, et see ei ole nii-öelda tühja maksmine," lausus ta.

Aegi sõnul peaks riik edaspidi lähenema toetustele ilmselt juhtumipõhiselt ehk vaatama, et püsima jääks suuremad tööandjad ja maksumaksjad.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: