Müller: praegu on valitsusel mõistlik majandust ka laenurahaga toetada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti Panga president Madis Müller tõdes, et kuigi keskpank ei pea majanduse heas seisus riigi laenamist õigeks, siis praeguses olukorras, kus on vaja majandust toetada, oleks laenu võtmine mõistlik.

Müller rääkis ETV saates "Esimene stuudio", et praeguseks kriisiks on Eesti olnud paremini valmis kui kümmekond aastat tagasi eelmiseks.

Tema sõnul on ettevõtted praegu tugevamad, samuti kogu finantssektor, mis oli eelmise kriisi keskmes.

"Pangad on tugevamad, valitsusel on võrreldamatult paremad võimalused raha laenata. See toob mitmeid eeliseid. Võib-olla ka selgem nägemus, kuidas võiks taastumine välja näha. Kuigi segadust on ka väga palju, sest me ei tea, millal see toimub, aga vähemalt saame aru, millest majandusprobleemid on tekkinud. Nende piirangute mõju, mis on majandustegevusele pandud peale nii Eestis kui ka teistes riikides, on väga vahetu ja kiire, aga samas on võimalik ette kujutada, et hetkel, kui need piirangud lõpuks maha saab võtta, siis võiks ka taastumine olla mõistlikult kiire," lisas Müller.

Tema hinnangul on riigi otsus laenu võtta mõistlik.

"Me eelmisel sügisel Eesti Panga juhatusega kohtusime riigikogu fraktsioonidega, kus selgitasime seda loogikat, kus ka meie arvates peaks valitsus laenama hetkel, kui majandus on madalseisus. Kuna seni ei olnud Eesti Pank kunagi öelnud, et nüüd on õige aeg laenata, siis see ei kõlanud kellelegi kuigi veenva jutuna ja meid peeti parandamatuteks konservatiivideks," meenutas ta.

"Aga ka praegu me näeme, et majanduslangus Eestis on väga järsk, mida peame sellelt aastalt ootama, ja see on hetk, kui kindlasti on mõistlik ka valitsusel täiendavalt tuge pakkuda, muu hulgas ka laenurahaga seda rahastades," lisas ta.

Valitsuse praegustest majanduse abimeetmetest rääkides, ütles Müller, et eristada tuleb otseseid, lühiajalise mõjuga meetmeid ning pikaajalisi meetmeid.

"Kõigepealt, millega me täna tegeleme ja mis on valdavalt lisaeelarves ja valitsuse esimeses abipaketis, see on suunatud sellele, et me vahetu, kõige tõsisema kriisiaja üle elaksime, et hoiaksime ära ettevõtete pankrotid ja töökohtade kadumised, leevendaksime olukorda inimestel, kelle sissetulekud on ära kadunud. See on lühiajaline tegevus," selgitas ta.

"Kui on selgem, millal ja kuidas võiks eriolukorrast väljuda, siis tuleks uuesti mõelda, millist tuge pikemaajaliselt õige raja peale saamiseks Eesti majandus vajab. Siis oleks õige sihtida hästi ja mõelda läbi, kuhu vajalik tugi veel suunata, et sellest võimalikult pikaajaliselt rohkem kasu oleks."

Müller kinnitas, et valitsus on kaasanud majandusmeetmete aruteludesse ka keskpanga, küll aga on abipaketti jõudnud ka poliitikat.

"Oleme otsuste lähedal olnud. Eks lõplik lisaeelarve eelnõu ja lõplik abipakett - seal on omajagu poliitilisust. Paraku on nii, et see ei saanud 100 protsenti ainult ekspertsoovituste pealt kokku pandud, vaid valitsus poliitilise kehandina lõpuks lisas sinna ka poliitikat, mille kohta juba on pisut kriitikat tulnud. Aga palju häid ja vajalikke asju sisaldab see pakett," rääkis keskpanga juht.

Müller kinnitas, et valitsusel on võimalik ka kulutusi kärpimata kriisist välja tulla. "Meil pole otseselt vaja riigi kulusid järsult kokku tõmmata, kuna eesmärk ongi, et valitsus täiendavate kulutuste läbi majandusele täiendavat hoogu annaks. Iseasi, kas kõik senised kuluread peaksid jääma samasuguseks," rääkis ta.

Tema hinnangul peaks valitsus suunama rohkem kulutusi sotsiaalvaldkonda ja ettevõtetele. "See, kas ka kuskilt peaks valitsus kokku hoidma, on poliitiliste valikute küsimus, mida on seda põhjendatum küsida, mida pikemaks eriolukord ja kriis kujuneb," lisas ta.

Aktsiiside langetamine ei ole Mülleri hinnangul praeguses kriisis tõhus meede majanduse turgutamiseks.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: