Aprillikuus võeti rekordarv haiguslehti
Koroonakriisi tõttu on Eestis drastiliselt kasvanud avatud töövõimetuslehtede arv, aprillikuus võeti ligi 114 166 haiguslehte, mida on ligi neli korda rohkem kui mullu. Tänavu esimese nelja kuuga on võetud kokku ligi veerand miljonit töövõimetuslehte.
Aprilli viimase päeva seisuga on lahtisi haiguslehti 32 000, millest ligi 5000 on alla kaheksa päeva kestnud. Suurim arv lahtisi haiguslehti oli aprilli keskel, kui neid oli pea 60 000.
Haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna peaspetsialist Vivika Tamra ütles ERR-ile, et võrreldes perioodi jaanuar-aprill eelnevate aastatega on praeguses eriolukorras võetud rekordarv töövõimetuslehti.
Haigekassa statistika alusel on aasta algusest avatud 241 517 töövõimetuslehte, eelmisel kahel aastal on sama näitaja olnud 170 000 ringis.
Haigekassa juht Rain Laane ütles 14. aprillil ERR-i uudisteportaalile, et kasvu taga on suuresti inimeste muutunud käitumine.
"Inimesed ongi ettevaatlikumaks muutunud. Koroonaviirusel on teatud mõju. Igal aastal hilistalvel ja varakevadel meil on gripihooaeg ja ülemiste hingamisteede haigused on tavapärased. Aga et ta nii suures mahus on, seda loomulikult ei osanud keegi prognoosida," ütles Laane.
16. märtsist avas haigekassa ka võimaluse veebiportaali digilugu.ee kaudu ise endale haigusleht võtta. Portaali avamisest on digitaalselt võetud 24 000 haiguslehte. Suurema hirmu möödudes on aga viimase kahe nädala jooksul töövõimetuslehti veebi kaudu võetud vaid 1000.
Eriolukorra perioodil on haigekassa tasunud haiguslehti 23,5 miljoni euro eest, millest 4 miljonit eurot on kulunud esimese kolme haiguspäeva hüvitamisele.
1. aprillil kiitis valitsus heaks koroonaviiruse levikuga seotud majanduslikud meetmed, millega eraldati haigekassale 206 miljonit eurot, millest 40 miljonit eurot haigushüvitiste tasumiseks ja 7 miljonit eurot esimese kolme haiguspäeva täiendavaks hüvitamiseks.
Toimetaja: Kristjan Kallaste