Haiguslehtede arv on kriisis kasvanud 50 000 võrra ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Koroonakriisiga seoses on plahvatuslikult kasvanud väljastatud haiguslehtede arv. 2019. aasta sama perioodiga võrreldes ligi kolmandiku ehk umbes 50 000 haiguslehe võrra. Kui paljud on tegelikult terved, keegi öelda ei oska, kuid ekspertide hinnangul võib kasvu taga olla ka muutunud haiguskäitumine – ka kergemate haigustega enam tööle ei minda.

Haigekassa statistika alusel on aasta algusest avatud 203 302 haiguslehte. Seda on 52 647 lehte rohkem, kui möödunud aasta samal perioodil.

Kasv tuleneb peamiselt haigushüvitise, mitte näiteks laste hooldushüvitiste pealt. Seejuures just peamiselt viimase kriisikuult – 2019. aastal oli ajavahemikul 16.03-13.04 töövõimetuslehti 38 648. Tänavuse aasta samal perioodil oli töövõimetuslehti 92 000.

Haigekassa juht Rain Laane ütles ERR-ile, et kasvu taga on suuresti inimeste muutunud käitumine.

"Inimesed ongi ettevaatlikumaks muutunud. Koroonaviirusel on teatud mõju. Igal aastal hilistalvel ja varakevadel meil on gripihooaeg ja ülemiste hingamisteede haigused on tavapärased. Aga et ta nii suures mahus on, seda loomulikult ei osanud keegi prognoosida," ütles Laane.

Ka Eesti Perearstide Seltsi hinnangul jäävad inimesed tänavu pigem rohkem haigusega töölt ära.

Seltsi juhi Le Vallikivi sõnul on nüüd stigmatiseeritud haigustunnustega tööl käimine ja inimesed, kes kergemate tervisemuredega rahulikult tööd edasi tegid, jäävad nüüd koju. Samuti suhtuvad perearstid haigussümptomitega inimesse kui potentsiaalselt koroonaviirusega nakatunusse ja käsivad neil koju jääda - sõltumata sellest kas inimest testitakse või kas test näitab koroonaviirusega nakatumist.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et inimeste käitumise muutumist on näha ka muude haiguste levikus.

"Tänavu tuleb meil tõenäoliselt üks madalamaid gripisuremusi. Just sellest tingituna, et inimesed on tervisekäitumises olnud märgatavalt ettevaatlikumad. Pigem haigussümptomite puhul koju jäänud ja mitte külastanud oma eakaid sugulasi ning ei ole kaasa aidanud haiguste levikule," rääkis Kiik. "Kindlasti see on ka üks põhjus, miks koroonaviiruse levik ja COVID19 haiguse saanute osakaal olnud võrdlemisi kontrolli all."

Ise on avatud üle 20 000 haiguslehe

16. märtsist on ka loodud võimalus ise endale haigusleht algatada. Portaali digilugu.ee kaudu on inimesed avanud pea 23 000 töövõimetuslehte. Nendest 76 protsenti on haiguslehed, ülejäänud hoolduslehed.

Kui esimesel päeval avati ligi 17 000 haiguslehte, siis praeguseks on digiloo kaudu lehtede võtmine tagasihoidlikum, aprilli esimese nädala jooksul võeti digiloo kaudu ligikaudu 2300 lehte. Portaali kaudu avatud lehtedest oli 13. aprilli seisuga 39 protsenti lõpetatud staatusega.

Haigekassa hinnangul oli selle võimaluse avamine ainuvõimalik. "Kindlasti see otsus, et inimesed saavad ise teatada, see oli väga õige otsus meil. Seepärast vastasel juhul oleks perearstide telefonid jäänudki kutsuma. Kindlasti nad ei suudaks vastata 16 000 kõnele päevas," ütles haigekassa juht Laane.

Pärast enda haiguse portaalis registreerimist võtsid perearstid haiguslehe avanutega hiljem ühendust, et kindlaks teha, kas kõik haiguslehed olid ikkagi õigetel põhjendustel alustatud.

"Alguses oli väga tormiline tegevus, aga me helistasime nad kõik läbi ja vaid mõnel üksikul korral meil jäi kahtlus, et see inimene ei ole olnud päris aus meiega. Ülejäänud inimesed olidki kas haiged või kontaktsed, keda me käsitlesime täpselt sama moodi. Neid pettureid oli erakordselt vähe," rääkis Vallikivi.

Haigekassa andmetel annulleeris oma haiguslehe esimese nädala jooksul 756 inimest. Samuti ei pea haigekassa väga suureks seda tõenäosust, et suur osa 50 000 lisandunud haiguslehest ei ole haigustega seotud.

Aga mõned siiski. "Ega see ei ole esimene kord, kui meil on sellised kahtlused. Kui näiteks on varasematel aastatel on toimunud olümpiamängud, siis statistika näitab, et olümpiamängude eel on töövõimetushüvitiste taotluste märgatav kasv. Mitte küll nii suur, kui täna, aga on näha, et inimesed on haigestunud. Võib-olla saab teha sealt loogilise järelduse, et mõned haigused lõid välja selle jaoks, et tugitoolisporti nautida," ütles Laane.

"Seda on väga keeruline tõestada, aga mina panen inimestele südamele, et esiteks on tegemist ühise terviserahaga. Teiseks see hüvitis on mõeldud kaheks asjaks – kas siis haiguste ajaks kodus olemiseks või hoolduseks, kui inimene põetab kedagi teist," ütles Laane. "Muud variandid, see et tööandja ütleb, et tööd ei ole ja te olete täiesti terve, siis te helistate perearstile, räägite maa ja ilma kokku, see on... Mul tuleb kaks võrdlust. See on täpselt samasugune kui kindlustuspettus. See on selline mage asi, nagu moosi vargus naabri keldrist. Need on täiesti võrdsed asjad. Sisuliselt me varastame meie kaaskodanike tagant. Me ütleme, et me oleme haiged, kuigi tegelikult me oleme terved."

"Isiklikult loodan, et meie inimeste teadlikus on piisavalt kõrge, et nad niisama endale haiguse hüvituse lehte võtma ei lähe. Isiklikult loodan seda. Aga ma ei saa välistada, et selle 52 000 enam võetud lehe sees, või õigemini täna lahtise 60 000 lehe hulgas, on ikkagi ka mõned sellised, mis seal ei peaks olema," lisas Laane.

Ka perearstid ütlevad, et kuigi endale on võimalik haigusleht välja petta, on tegemist vargusega.

"Ega arsti petmine ei ole mingi raketiteadus. Me ei saa ju objektiviseerida väga paljusid haigustunnuseid," rääkis Vallikivi. "Muidugi on mingid kavalpead, kes ju kasutavad kriisi sajal võimalikul moel ära. Sealhulgas petavad vanainimestelt raha välja, võtavad haiguslehti või varastavad inimeste hoovidest koeri või kasse."

Selleks, et suurenenud haigushüvitiste taotluseid välja maksta, on valitsus eraldanud haigekassale lisaraha. Riigikogus kolmapäeval tõenäoliselt vastu võetavas lisaeelarves on haigekassale kokku ette nähtud 213 miljonit eurot. Sellest 40 miljonit on haigushüvitisteks.

Samas kui kriis edasi kestab, siis nendest vahenditest ei piisa. Seda eriti olukorras, kus haigekassa sissetulekud, mis on seotud inimeste töötamise ja tööjõumaksudega, kriisi tingimustes järsult kukuvad.

Sotsiaalminister Kiik ütles, et haigekassa peab oma eelarve üle vaatama ja suure tõenäosusega võtma kasutusele ka reservid ja varasemate aastate tulemid.

Samas märkis Kiik, et valitsus tõenäoliselt peab haigekassasse veel lisaraha leidma.

"Milliseks täpselt kujunevad summad ja vajadused, seda näitab elu. Ehk kui pikaks see kriis kujuneb ja kui palju haiguslehti veel täiendavalt avatakse. Kui palju tuleb teha haiglatel lisatööd ja lisakulusid täiendavalt koroonaviiruse leviku tõkestamiseks," märkis Kiik.

Ka haigekassa ootab olukorra selginemist. "Kui eriolukord on pikem, kui meie arvestatud kolm kuud täna, siis ilmselt mitte ainult meie, vaid ka mitmed teised ühiskonnas olevad organisatsioonid vajavad lisaraha. Selles osas ei julgeks spekuleerida, sest lootus on, et mai lõpuks läheb see pilt oluliselt selgemaks," ütles Laane.

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: