Euroopa Komisjon prognoosib EL-i majanduslanguseks 7,4 protsenti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX / AFP / KENZO TRIBOUILLARD

Euroopa Komisjon prognoosib käesoleva aasta majanduslanguseks Euroopa Liidus 7,4 protsenti ja järgmise aasta majanduskasvuks 6,1 protsenti. Eesti kohta esitatud numbrid näitavad pisut väiksemat langust ja ka pisut aeglasemat kasvu.

"Euroopa kogeb praegu majanduslikku šokki, mille sarnast pole nähtud Suurest Depressioonist saadik," ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni. Ta lisas, et majanduslanguse ja -kasvu amplituut erineb riigiti märkimisväärselt ning see oleneb suuresti sellest, kui kiiresti saadakse koroonakriisi tõttu kehtestatud piirangud maha võtta, kui palju sõltub riik turismist ning kui suured on iga riigi finantspuhvrid.

Nii näiteks prognoosib Komisjon Kreeka tänavuseks majanduslanguseks 9,7 protsenti ja üle 9 protsendi on see ka mitmes teises Vahemere-äärses riigis. Samas Poola majanduslanguseks prognoositakse 4,3 protsenti, Luksemburgil 5,4 ja Austrial 5,5 protsenti. Soome majanduslanguseks prognoosib Komisjon 6,3 ja Rootsi majanduslanguseks 6,1 protsenti.

"Sellised erinevused kujutavad endast ohtu ühisturule ning euroalale ja neid saab leevendada otsustavate, EL-üleste sammudega. Peame sellele väljakutsele vastu astuma," ütles Gentiloni.

Euroopa Komisjoni majandusteemade juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis lisas, et praegu saab anda ainult esialgse hinnangu selle kohta, milliseks kujuneb koroonapandeemia mõju Euroopa majandusele.

Majandusprognoosi kohaselt tõuseb töötus üheksa prosendini, enim haavatavad on seejuures lühiajaliste lepingutega palgatud töötajad, turismisektor ja tööturule sisenevad noored. Hinnatõus peatub, riikide võlakoorem kasvab seoses mahukate majanduse turgutuspakettidega. Suurima võlakoormaga Itaalia võlg tõuseb 158,9 protsendini sisemajanduse kohutoodangust (SKT).

Eesti kukkumine ja kosumine EL-i keskmise lähedal

Eesti puhul toob Euroopa Komisjon välja, et riik sisenes kriisi tugevalt positsioonilt ehk kõrge tööhõive ja madala võlakoormaga ning et Eestit on kriisis aidanud digilahendused. Eesti majanduslanguseks prognoosib komisjon sel aastal 6,9 protsenti ja järgmise aasta kasvuks 5,9 protsenti.

Seejuures tunnistab Euroopa Komisjon, et ebakindlust on väga palju ja majanduslangus võib kujuneda oluliselt suuremaks, kui pandeemia jääb kestma praegu prognoositust tõsisemalt.

Eelmisel aastal 4,4 protsedi tasemel tööpuudus kasvab tänavu 9,2 protsendini, kuid peaks järgmisel aastal langema 6,5 protsendile.

Eesti elukallidus kasvab tänavu algselt prognoositud 2,3 protsendi asemel alla ühe protsendi. Energia ja teenuste hinnad langevad märgatavalt, reageerides maksulangetustele ja nõudluse vähenemisele. Samas püsib oht mõnede hindade tõusuks seoses maailmamajanduses tekkida võivate varustushäiretega ja transpordi kallinemisega.

Arvestades, et Eesti on väike ja avatud majandus, sõltub tema taastumine väga palju Euroopa Liidu majanduse taaskäivitumisest, märgib Euroopa Komisjon.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: