Paljud riigid püüavad koroonaviirusest tingitud majanduskriisi mõjusid leevendada laenuraha toel. Kitsingu sõnul sõltub sellise meetme tõhusus mitte niivõrd sellest, kui suure summaga toetatakse, vaid sellest, mille jaoks ja kui mõistlikult laenuraha kasutatakse.

"Riigi puhul nagu Itaalia see pole jätkusuutlik, sest neil juba on suur võlakormus ja see kindlasti tekitab lisamajandusraskusi. /.../ Kiiruga kokku klopsitud meetmete paketis võib ebamõisltikkust, ebatõhusust olla väga palju. Sealt juba tuleb suur lisarisk," rääkis Kitsing.

"Kui me vaatame Euroopa Liitu üldisemalt, siis kindlasti on mingit potentsiaali juurde laenata. Aga /.../ küsimus on selles, kui oskuslikult meetmeid, mida laenurahaga tehakse, kujundatakse. Sama kehtib USA puhul - kuigi võlakoormus on juba suur, siis mingit puhvrit on võimalik tekitada laenurahaga, aga jällegi on küsimus, kuivõrd oskuslikult neid meetmeid rakendatakse, kas sellele järgneb majanduse oluline paranemine nende tulemusel," lisas ta.

Riigid lähenevad majanduse taastamise meetmetesse väga erinevalt. Kitsing selgitas, et osad riigid on loonud otseseid abipakette, osad riigid pigem ajatavad inimeste ja ettevõtete makskohustusi, osad riigid on rõhku pannud laenugarantiidele.

Kitsing ütles, et mida keerulisemad süsteemid on, seda suurem eelis on suurtel ettevõtetel väikeste ees abi saada.

"Neil on kindlasti rohkem ressurssi, mida suunata selleks, et paremini ligi pääseda toetustele. Väikestel ettevõtetel on kindlasti see palju keerulisem. Samuti ka neil inimestel, kes teevad lihtsamat tööd, kellel pole pikaajalisi lepinguid, neil on kindlasti raskem toetustest kasu saada. See on paratamatu protsess, mida oleme varem näinud majanduskriiside puhul. Mõnes mõttes võib see kaasa aidata turukontsentratsiooni suurenemisele. Ja kui näiteks vaatame digivaldkonda, siis lisaks sellele, et on riigi toetused, on osadel ettevõtetel eelised ka muudel põhjustel," rääkis ta.