Kuusiku ja valitsust haldusvaidluses esindavad advokaadid esitasid hüvitisevaidluses Tallinna halduskohtule kinnitamiseks kompromissi eesmärgiga lõpetada kohtumenetlus.

Halduskohtus on vaieldud alates eelmise aasta mai lõpust selle üle, kas valitsus oleks pidanud mullu 29.-30. aprill ministriks olnud Kuusikule maksma ametist lahkumisel hüvitist või mitte.

"Otsustasin vaidlusega mitte edasi liikuda, sest mul on antud asjas suur huvide konflikt - ühelt poolt olin heauskselt uskunud mulle antud sõna, mis, nagu hiljem selgus, ei pidanud, ning seepärast esitasin hüvitise nõude. Teisalt on mulle veel tähtsam, et hoian praegusele valitsusele pöialt ning ei soovi tekitada olukorda, kus üks minister peaks astuma kohtus teise ministri vastu," kommenteeris Kuusik, öeldes, et võtab toimunut kooliraha maksmisena.

Samas märkis Kuusik, et leiab siiani, et pole esitanud seoses hüvitisega mingeid põhjendamatuid egoistlikke nõudmisi.

"Soovisin vaid, et seda lubadust, mis esitati siis, kui sooviti minu lahkumist valitsusest, oleks ka tegelikkuses täidetud. Samas pean peaministrist ja kogu valitsusest endiselt väga lugu - need inimesed töötavad väga suure pinge all kogu ühiskonna hüvanguks ja loodan, et see valitsus püsiks, õnnestuks ja teeks head koostööd."

Tallinna halduskohtust kinnitati ERR-ile, et ülalmainitud taotlus on kohtusse laekunud. Kohus peab nüüd dokumendid üle kontrollima ning otsustab kompromissi kinnitamise võimalikult kiiresti.

Kuusik ei olnud rahul presidendile mullu 30. aprillil peaminister Jüri Ratase poolt saadetud kirjaga, milles on tema hinnangul tema ametist loobumine valesti sõnastatud. Kuusik leidis, et selle vormistamisel tehtud eksitus on võimalik parandada ning palus maksta talle kahjuhüvitise kuue kuu ametipalga ulatuses ehk 31 458,36 eurot.