Huko Aaspõllu: asjatu sotsiaalreklaami asemel võiks noortele lehti tellida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kui tahta riiklikult ajakirjandust toetada, siis võiks seda teha näiteks noortele meediaväljaandeid tellides, selle asemel et lehtesid asjatu sotsiaalreklaamiga täita, sedastab Huko Aaspõllu Vikerraadio päevekommentaaris.

Kriisi ajal on meediaväljaannete sissetulekud langenud. Meedialiidu hinnangul on reklaamitulud näiteks aprillis kukkunud 30 kuni 45 protsenti. Kuigi on oodata, et reklaamiraha võiks lähikuudel mõnevõrra taastuda, saab sektor siiski pigem märgatavalt pihta. Kuivõrd ajakirjandus on demokraatliku riigi toimimiseks ka oluline, on riik astunud samme selle toetamiseks.

Digitellimuste käibemaks langetati 20 protsendilt üheksale protsendile. Samuti loodi erakordne kojukandetoetus summas 450 000 eurot. Reklaami langust arvestades need meetmed ei kata siiski kogu tulu kahanemist. Sellest lähtuvalt on ka meediaettevõtted küsinud valitsuselt lisa- ja eritoetusi.

Näiteks meedialiit küsis riigilt eritoetust palgatoetusena või võimalike riiklike sotsiaalreklaamide ostmisena, aga need pigem ei ole parimad mõtted. Riiklikud toetused – kõigi inimeste maksuraha jaotamine eraettevõtetele, ükskõik kui üllal eesmärgil – saavad ja peavadki olema tehtud väga läbimõeldult.

Loomulikult mõjutavad kõik seda tüüpi tegevused turgu ja ettevõtete tegemisi. Ja loomulikult peaks maksumaksja küsima, mida ta selle raha eest saab ja kas oleks võimalik seda kuidagi teisiti kulutades paremat tulemust saada.

Vaba ja sõltumatu ajakirjandus on demokraatliku riigi üks alustest. See, et keegi jälgib ühiskonnas toimuvat ja annab üldsusele teada, kui midagi on valesti või võiks paremini olla, on igati oluline. Kanda meediafirmadele raha üle lihtsalt selleks, et teha massiivselt kampaaniaid sõnumiga "Ära ole paks!" või "Kanna külma ilmaga sooja jopet!", ei ole vast parim viis raha kulutamiseks.

Lisaks ei ole hea mingisuguste otseste riiklike rahavoogude juhtimine valitud ettevõtjatele. Hüpoteetiliselt tekitaks see sõltuvuse otsestest poliitilistest otsustest ja viiks raha kellegi poolt välja valitutele, ilma et turumehhanism raha jaotada aitaks. See näiteks tähendab, et ükski uus meediaväljaanne ei saaks samadel tingimustel jagatavale maksumaksja rahale ligi.

Kui tahta erameediaväljaandeid toetada, tuleks suurendada inimeste juurdepääsu tasulisele sisule. Me võiksime riiklikult luua vautšerisüsteemi, mille alusel valitud inimgrupile antakse võimalus endale osta mõne väljaande tellimus.

Näiteks võiks anda Eesti keskkooliõpilastele võimaluse maksumaksja raha eest endale mõni meediaväljaanne tellida. Tellimishindu vaadates võiks vautšeri suurus olla ligikaudu 20 eurot kuus. Keskkooliõpilasi on meil umbes 20 000 ja kui eeldada, et programmi võiks kasutada umbes poole ulatuses, oleks selle aastane kulu umbes 2,5 miljonit eurot.

Positiivse poole pealt võiks sellisel moel ajakirjandusele toetuse maksmine jätkuvalt toetada konkurentsi säilimist, ei tekitaks meediaväljannetele otsest seost riikliku toetuse andjatega ja suurendaks inimeste juurdepääsu ajakirjanduslikule sisule. Administratiivselt liiga keerukas see ei oleks ja ühiskondlik kulu meetmele ei oleks kuigi kõrge.

Lisaks suureneks noorte inimeste meediatarbimisharjumus ja vast ka silmaring. Mis ei ole sugugi halb. Lisaks suureneks meediaväljaannete suhe noortega. Samuti võib vastavalt soovile vautšeri saajate ringi laiendada või kokku tõmmata, selle väärtust suurendada või vähendada. Ehk kui tahta meediaväljaandeid toetada suurema summa eest, oleks see võimalik, lisades vautšerisaajate ringi ka näiteks üliõpilased või teisi.

Ei ole kuigi selge, et erameediat tingimata on mõistlik riiklikult toetada, aga kui seda teha, siis taolist tüüpi mudel oleks kindlasti mõistlikum ja vähem ajakirjandusloogikat häiriv kui erinevad muud väljapakutud alternatiivid. Samuti on võimalikul vautšerisüsteemil positiivsed kõrvalmõjud.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: