Postimehe loobumine vähendas erameedia rahasoovi 3,2 miljoni euro võrra ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ajalehed.
Ajalehed. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Postimehe loobumise järel vähendas Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) 40 protsendi (3,2 miljoni euro) võrra summat, mida palutakse riigil kulutada kriisi ajal erameediakanalites sotsiaalkampaaniate tegemiseks.

ERR-i uudisteportaal kirjutas 15. aprillil, et EML tegi peaministrile ja eriolukorra juhile Jüri Ratasele ettepaneku, et riik võiks korraldada vähemalt aasta lõpuni laiaulatuslikud sotsiaalkampaaniad kõikides erameedia kanalites mahuga üks miljon eurot kuus. Aasta lõpuni oleks see summa olnud kaheksa miljonit eurot.

Vahepeal teatas Postimees, et nemad enam ei ühine teiste väljaannete taotlustega saada riigilt raha ajakirjandusele eraldi.

Pärast seda ehk 28. aprillil saatis EML-i juhatuse liige Merle Viirmaa-Treifeldt peaministrile uue ettepaneku, et kampaaniate maht võiks olla 600 000 eurot kuus, aasta lõpuni seega 4,8 miljonit eurot. Seega kahanes Postimehe loobumise järel soovitud summa 3,2 miljoni euro võrra.

"Meie algne soov on vähenenud 40 protsendi võrra, sest Postimees Grupp otsustas loobuda võimalikest sotsiaalkampaaniatest ning sellega kaasnevast rahast. Teised meediaettevõtete liidu liikmed soovivad jätkata läbirääkimisi sotsiaalkampaaniate kanaliseerimiseks meie väljaannetesse," selgitas ta.

EML-i nägemuses jaotaks riik need vahendid erinevate ministeeriumite vahel ja EML on võtaks enda peale kõigi nende kampaaniate tehnilise korraldamise.

"Sellega tagame, et vahendid jaotuks proportsionaalselt kõigi erameediakanalite vahel ning igasugused komisjonitasud ja lisakulud vahendusorganisatsioonidele oleksid viidud nullini. Meediafirmadele tähendaks see 20-30 protsenti leevendust saamata jäänud reklaamitulult."

Ühtlasi selgub Viirmaa-Treifeldti kirjast, et riik on juba suunanud teavituskampaaniatesse 150 000 eurot, millest kodumaiste meediakanaliteni jõuab 115 000 eurot ning 35 000 eurot on kulunud loovlahendustele ja reklaamitegevusele sotsiaalmeedias ja otsingumootorites.

Digitellimuste käibemaksu meede aitab erameediat sel aastal 400 000 euroga. Kuid Viirmaa-Treifeldt märgib, et Euroopa Komisjon võib lähiajal seadustada võimaluse ja lubada liikmesriikidel viia kõigi meediatoodete käibemaks null protsendini.

"Palume kaaluda selle võimaluse rakendamist Eestis. See annaks meediaettevõtele väga olulise rahalise võidu: meie prognooside kohaselt on trükimeedia levikäive 2020. aastal 38,4 miljonit eurot (neto) ja digimeedia levikäive 5,3 miljonit eurot (neto). Praegu kehtivate käibemaksu määrade (üheksa ja 20 protsenti) puhul oleks 12 kuu käibemaks 3,5+1,1 miljonit ehk kokku 4,6 miljonit eurot."

EML-i juht leiab, et erameedia ei soovi riigi toel lihtsalt oma kulusid katta, vaid pakkuda tugevat ajakirjandust, et inimesed telliks erameedia tooteid.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: