Agentuur: koroonaviirus võib tuua EL-i piiridele rohkem varjupaigataotlejaid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Migrandid ootamas laeval Lesbose saarelt Kreeka mandrile edasi viimist.
Migrandid ootamas laeval Lesbose saarelt Kreeka mandrile edasi viimist. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Manolis Lagoutaris

Koroonaviirusest tingitud piiride sulgemine on vähendanud Euroopasse jõuda soovivate varjupaigataotlejate arvu, kuid pandeemia võib tulevikus saabujate arvu uuesti kasvatada, kui viirus halvendab niigi segast olukorda Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, ütles Euroopa Liidu varjupaiga tugiamet (EASO).

EASO andmetel registreeriti märtsis Euroopa Liidus palju vähem asüülitaotlusi võrreldes veebruariga. Euroopa piirivalveameti andmetel vähenes ka ebaseaduslikult Euroopa Liitu saabunud põgenike arv, vahendas Reuters.

EASO tõdes aga, et koroonaviiruse puhangud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas võivad seal põhjustada toidupuudust, muuta julgeolekuolukorda veelgi ebastabiilsemaks ning tugevdada mässuliste rühmituste, näiteks ISIS-e mõju. See võib EASO hinnangul kasvatada varjupaika soovivate migrantide arvu.

Pärast 2015. aastat, mil Euroopa Liitu saabus üle miljoni varjupaigataotleja, on liit püüdnud immigratsiooni kontrolli alla saada ning andnud abi Türgile ja Liibüale, et need ei laseks Euroopasse pürgivaid migrante edasi liikuda.

ÜRO andmed näitavad, et eelmisel aastal saabus Euroopa Liitu vähem kui 123 000 varjupaigataotlejat. Sel aastal on siiani liitu jõudnud 22 000 inimest.

Näiteks Vahemere äärsed Euroopa Liidu riigid on öelnud, et koroonakriisi tõttu on neil keerulisem vastu võtta merelt päästetud migrante. Euroopa inimõiguste nõukogu kirjutas eelmisel nädalal Maltale, et riigil on rahvusvahelise humanitaarabi seaduse alusel kohustus võtta vastu päästetud migrante, ka vaatamata koroonaviirusele.

Euroopa Liidu siseasjade volinik Ylva Johansson plaanib teha peagi ettepaneku vaadata üle liidu varjupaigasüsteem, mis loodi 2015.-2016. aastal, kui migratsioonilaine eesrindele jäänud lõunapoolsed riigid süüdistasid, et teised liidu riigid ei aidanud neil migrantide massiga toime tulla. See kahjustas EL-i ühtekuuluvust, sest rikkad sihtriigid nagu Saksamaa ja Rootsi kritiseerisid Ida-Euroopa riike nagu Poola ja Ungari, et need keeldusid uusi põgenikke vastu võtmast.

"Meie tulevane migratsiooni ja varjupaiga pakt luuakse põhimõttele, et migratsioon on normaalne, et me peame tegelema sellega ratsionaalselt ja koos töötades," ütles Johansson.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: