Ettevõttel on 4200 töötajat, nii peab töö jätma üle tuhande töötaja. Firma tegevjuhi hinnangul on broneeringud vähenenud 60 protsendi võrra.

Järgmisel aastal võib näha valdkonna kosumist, aga nõudlus jääb ikka 15 kuni 30 protsendi võrra väiksemaks 2019. aasta tasemest. Nii tuleb sulgeda mitmeid liine, lõpetada liisingulepinguid.

Belgia valitsus kaalub 290 miljoni euro suurust abi lennuettevõttele ja selle vastu tuleb garanteerida, et Brüsseli lennujaam jääb lendude hargnemispunktiks. Emafirma Lufthansa on sellega päri.

Ettevõte oli juba enne praegust kriisi kahjumikursil.

"Meil on tõepoolest selg vastu seina, sest sellel on mitu põhjust. Esmalt pole Brussels Airlines viimastel aastatel struktuurselt kasumit toov. Teiseks oli Thomas Cooki pankrot 2019. aastal meile keeruline. Kolmandaks on COVID-19 kriis. Mis on võrreldamatu mistahes kriisiga, mida oleme näinud," ütles Brussels Airlines'i tegevjuht Dieter Vranckx.

Ryanair kavandab juba juuliks tuhandet lendu

Odavlennufirma Ryanair juht aga leiab, et kehatemperatuuri mõõtmine, maskid ning karantiinioht ei peata inimesi reisimast ning ka puhkust veetmast. Firma kavandab juulikuuks kogunisti tuhandet lendu.

Ettevõtte juht Michael O`Leary on veendunud, et reisihuvi sunnib lennufirmasid peagi tihendama lennugraafikuid

O'Leary soovib, et maskikandmine ja temperatuuri mõõtmine muutuks kõikjal Euroopas kohustuslikuks, mis muudaks tarbetuks soovi, et lennukites jäetaks ohutu vahemaa huvides istmeid tühjaks.

Ryanair kaotab lendudel sularahaarveldused ja püüab vältida tualetijärjekordi. Ryanairi arvates ei ole karantiininõue piisavalt teaduspõhine, kuigi see Ühendkuningriigis kehtestati.

Tuhande lennuga taastab Ryanair 40 protsenti oma lendudest. Reisijate arv peaks tavapärasele tasemele jõudma aastaks 2021. O'Leary on arvamusel, et lennupiletite hinnad pigem langevad kui tõusevad ja lennufirmade vahel puhkeb hinnasõda.