Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga nii maailmas kui Eestis 12. märtsil välja eriolukorra ja kehtestas piirangud. Märtsi lõpus liitus Eesti ka riikidega, kes teavitasid Euroopa Nõukogu, et aktiveerisid inimõiguste konventsiooni artikli 15, mis annab võimaluse piirata osaliselt usu-, sõna- või muid vabadusi.

Rakendatud meetmetest tulenevalt oli tegemist olukorraga, mis vastas konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale. Teate tegemisega tagati, et Euroopa Inimõiguste Kohus saab võimalike tulevaste kaebuste lahendamisel võtta olukorra tõsidust kohaselt arvesse.

Kõik võetud meetmed on kohtulikult kontrollitavad, sealjuures Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt ka artikli 15 kohaldamise ajal.

Inimõiguste konventsiooni artikkel 15 näeb ette, et rahva eluvõimet ohustavas hädaolukorras võib konventsiooniosaline võtta meetmeid, millega peatab konventsiooniga võetud kohustuste täitmise ulatuses, mis on vältimatult vajalik, tingimusel, et meetmed ei ole vastuolus teiste rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega.

Artikli rakendamine pälvis mitmelt poolt kriitikat, Euroopa Parlamendi saadik ja endine välisminister Marina Kaljurand nimetas seda "välispoliitiliseks prohmakaks". Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo sõnul oli otsus mõistlik, kuid oleks nõudnud siseriiklikku debatti.

Eriolukord lõpeb Eestis 17. mail ning seega teavitab välisministeerium eriolukorra lõppemisest ka teisi rahvusvahelisi organisatsioone nagu OSCE ja ÜRO.