Regioonis kujunenud olukorrast ülevaate teinud Politico tõi välja kaks käitumisvõimalust, mille vahel Washington peab valima.

USA administratsioon võiks konflikti sekkuda pärast seda, kui rahvusvaheliselt tunnustatud ja Saudi Araabia toetusega Jeemeni valitsuse väed ei suutnud takistada huthidel Punase mere sadamalinna Mokha ja sealt mööduva veetee kontrollimiseks hõivata kolme olulist saart.

Teine võimalus on, et Valge Maja jätab huthidega toimetuleku piirkonna riikidele endale ning peab leppima naftahinna tõusuga, mis kerkis esmaspäeval koguni 109 dollarini barreli kohta. Hinnatõusu põhjustasid nii laevaliikluse takerdumine Araabia poolsaare ja Aafrika vahelise Bab el-Mandebi väina kaudu Punasele merele kui ka Saudi Araabia olulise naftajuhtme sulgemine pärast rünnakut, milles Riyadh süüdistas Iraani toetatud Iraagi relvarühmitusi.

Kumbki USA poliitikavalik ei ole kuigi ahvatlev ning üks regiooni araabiariigi diplomaat nimetas USA käitumist tegevusetuseks või teatud mõttes isegi hoolimatuseks.

"Neile tundub, et nad ei taha peale Iraani minna konflikti ühegi teise piirkonna osapoolega, hoolimata sellest, et tegemist on USA jaoks strateegilise tagasilöögiga," ütles diplomaat, kellele nagu teistelegi võimaldati tundlike julgeolekuküsimuste arutamiseks anonüümsus.

Huthide rünnaku kohta esitatud küsimustele vastates saatis üks USA administratsiooni kõrge ametnik Politicole jutupunktid, mida oli esimest korda jagatud juba augusti keskel, enne praeguse konflikti eskaleerumist.

"USA keskendub oma peamiste riiklike julgeolekuhuvide kaitsmisele – näiteks laevaliikluse vabaduse tagamisele Punasel merel – ning samal ajal anname oma piirkondlikele partneritele juhtrolli piirkondlike julgeolekuprobleemide lahendamisel ja juhtimisel," seisis tekstis, mida jagati nii esmaspäeval kui ka 19. augustil.

Korratud avalduses märgiti ka, et USA eeldab huthidelt eelmisel aastal saavutatud relvarahu tingimuste järgimist. Selle kokkuleppe kohaselt nõustusid huthid lõpetama Ameerika laevade ründamise vastutasuks selle eest, et USA lõpetaks huthide pommitamise, mille käigus rünnati Jeemenis vähemalt 800 sihtmärki.

#Houthi aligned tribes have staged a major armed mobilization east of Sanaa. This is what we call a target rich environment. pic.twitter.com/SS8vmFEMU9

— Radio Australis (@freedom4UU) September 14, 2026

USA asepresident JD Vance ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et USA "on pidevas kontaktis emiraatide, saudide ja teiste piirkonnas mõjutatud osalistega" ning lisas, et USA on pidanud "otseseid vestlusi ka huthide endiga".

Ametlikult säilitab USA oma tihedad sõjalised sidemed Saudi Araabiaga. USA Keskväejuhatuse (CENTCOM) ülem admiral Brad Cooper kohtus esmaspäeval Jeddah's Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga, teatas Saudi riiklik meedia. CENTCOM-i avalike suhete osakonna sõnul arutasid nad piirkondlikku julgeolekukoostööd.

Kuid Washingtonis näib olevat soov sõjategevuse laiendamiseks piiratud, märkis Politico. "Nafta hind on juba üle 100 dollari barreli kohta ja nende hinnakõikumiste lõppu pole näha enne, kui Trumpi administratsioon lõpetab selle sõja läbirääkimiste teel," ütles senati välissuhete komisjoni juhtiv opositsiooniliige, New Hampshire'ist valitud demokraat Jeanne Shaheen.

Senati välissuhete komisjoni liige, vabariiklane Todd Young ütles: "On hädavajalik, et USA ja meie piirkondlikud liitlased teeksid koostööd, et säilitada kaubanduse jaoks vaba liikumine Lähis-Ida laevateedel." Ta ei vastanud küsimusele, kas USA peaks huthide vastu korraldatavatesse rünnakutesse sekkuma.

Washingtoni leige reaktsioon võib tuleneda ka šokist, mille põhjustas huthide dramaatiline edasitung vaid mõne tunni jooksul. Nad suutsid mööduda nii Saudi Araabia toetatud Jeemeni vägedest kui ka Saudi ja USA sõjaväest. Üks piirkonnas viibinud ärritunud inimene nimetas seda "Saudi-USA eepiliste mõõtmetega läbikukkumiseks", vahendasid uudistekanali CNN ajakirjanikud Nic Robertson ja Lauren Kent.

Valge Maja ja Saudi Araabia saatkond ei kinnitanud kohe meediakanali Axios teadet, mille kohaselt palus Saudi Araabia tegelik juht, kroonprints Mohammed bin Salman USA-lt abi huthide ründamisel. Ka Jeemeni saatkond ei vastanud kohe kommentaaripalvele.

Üks araabia diplomaat ütles, et Jeemen on palunud USA-l taastada oma toetus Jeemeni relvajõududele ja humanitaarprogrammidele. Tema sõnul püüab ka Saudi Araabia juhtida Valge Maja tähelepanu olukorrale.

"Aktsepteerida seda, et huthid on strateegilised asukohad Jeemenis oma kontrolli alla võtnud, tähendab Saudi Araabiale püsiva riikliku julgeolekukriisi tekkimist," ütles diplomaat.

Pärsia lahe riikide ja Iraani kohtumine, mis pidi esmaspäeval toimuma Omaanis, lükati edasi. Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Esmaeil Baghaei sõnul oli põhjus Saudi Araabia esitatud nõudmine.

Nii Saudi Araabia kui ka Jeemeni valitsus ründavad huthisid, kuid endise USA presidendi Joe Bideni administratsiooni Jeemeni ase-erisaadiku ja Trumpi esimese administratsiooni ajal riikliku julgeolekunõukogu Araabia poolsaare asjade direktori ametit pidanud Allison Minori sõnul ei näe ta neis otsustavaid samme. Tema hinnangul valmistutakse pikalevenivaks konfliktiks.

President Bideni ajal USA suursaadikuna Riyadhis töötanud Michael Ratney leidis, et Pärsia lahe riigid püüavad tõenäoliselt ise korraldada meetmeid kaose leevendamiseks.

"Sellel teemal toimub palju diplomaatiat, kuid meie, USA, ei ole selle keskmes," ütles ta.

Ratney märkis, et Saudi Araabia võib loobuda aktiivse sõjategevuse ajal oma naftajuhtme parandamisest, mis võib hoida kütuse hinnad kõrgel.

"Turud hakkavad nüüd arvesse võtma kogu poliitilist riski, mis olukorraga kaasneb," ütles ta.