"Rahva teenrid" arutasid hädaolukorra seaduse üle ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Vikerraadio

Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud leidsid, et Eesti on eriolukorraga hästi toime tulnud ning arutlesid hädaolukorra seaduse muudatuse üle.

"Rahva teenrites" arutlesid ERR-i ajakirjanikud Taavi Eilat, Urmet Kook ja Äripäeva ajakirjanik Neeme Korv. Teemadeks olid eriolukorra lõpetamine, hädaolukorra seadus ning riigi poolt Tallinkile antav laen.

Ajakirjanike meelest on Eesti eriolukorraga hästi toime tulnud ning kiiduväärt on see, et viimaks on seatud konkreetsed näitajad, mida jälgitakse ning mille pealt otsuseid langetatakse.

"Eile valitsuse pressikonverentsil Tanel Kiik sõnastas selgelt ära, et mis on need näitajad, mille puhul piiranguid võiks taas karmistada," ütles Kook. Valitsuse teatel jälgitakse edaspidi olukorra monitoorimisel jälgitakse kahte näitajat, üks on nakkuskordaja ja teine on uute nakatunute arv kahe nädala jooksul.

"Minu meelest see on väga hea, et nüüd eriolukorra lõppedes on meil ees väga konkreetsed arvud või näitajad, mis võivad ajendiks kui mingid piirangud karmistuvad," lisas Kook.

Korvi sõnul on Eesti inimesed olnud seadusekuulekad ning lisaks ka esitanud palju küsimusi, mis on keerulises olukorras oluline. "Kui on mingisugustes kohtades hakanud piirangud pitsitama, siis on nendele tähelepanu toodud ja see on kindlasti väga tähtis," sõnas ta.

Ajakirjanikud arutasid pikemalt ka presidendi välja kuulutatud hädaolukorra seaduse üle, mis võimaldab eriolukorra väliselt rakendada edasi vajalikke piiranguid.

Seadusemuudatust on peetud vastuoluliseks, kuna see annab terviseametile praegusest suuremad volitused. Ka president nimetas seaduse väljakuulutamisel seda nii sisult kui vormilt näiteks halvast seadusloomest. Ajakirjanike sõnul võib riigikogu seadust täpsustada sügisel.

Korvi sõnul oli presidendi sõnavõtt seaduse välja kuulutamisel kiiduväärt. "Presidendi institutsioon on tegelikult meil selline õigusriigi tasakaaluvõll ja minu arust see töötab selles mõttes väga hästi ja need sõnumid, mis Kadriorust on tulnud on väga olulised. Üks neist oligi see sama üleskutse, et eriolukorras kiirustades astutud sammud vajavad põhjalikku ja sisulist revisjoni. Ilmselgelt vajab see ka parandamist. Kobarseadusi tehaksegi selle pärast, et saaks palju asju vastu võetud korraga," rääkis ta.

Eilat juhtis tähelepanu sellele, et kui seaduses oleks olnud vastuolu põhiseadusega, siis ei oleks president seda ka välja kuulutanud.

Ajakirjanikud arutasid saate lõpus ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni rolli üle eriolukorras. Väljaannete lähenemised on eriolukorrale olnud erinevad. Eilat tõi välja, et Postimehe peatoimetaja kutsus olukorra algul üles suhtuma valitsusse vähem kriitiliselt ning hiljem tõi Eesti meediaväljannete valitsuskriitilisuse välja ka põhjendusena, miks riik rasketes oludes meediaväljaannetele appi ei tõtta.

Koogi sõnul tekitab küsimusi, miks teeb riik kommunikatsiooni esmalt läbi Facebooki enne meediale suunatud sõnumeid ning eelistatakse suurkorporatsiooni oma ajakirjandusele.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: