Soomes tööl käivad eestlased saavad üha enam petta
Koroonakriisi ajal on Soome tööandjad hakanud Eestist tööjõudu palgates rohkem reegleid rikkuma ja seadustest mööda hiilima. Eriti haavatavas olukorras on Soomes töötavad eestivenelased, kes ei oska soome keelt ega tunne seadusi.
Soomes on tööl erinevatel andmetel kuni 100 000 Eesti inimest. Paljud ei ole endale aga selgeks teinud Soome seadusi ja tööandjad kasutavad seda ära. Soomes töötavaid eestlasi juriidiliselt nõustav Leeda Ennok näeb seda iga päev. Tema sõnul on koroona ajal olukord isegi hullemaks läinud.
"Märtsikuust saadik on olnud probleeme sellega, et tööandja saadab töötajad koju, sest tööd pole anda, ning lõpetab lepingud päevapealt - see on Soomes täiesti ebaseaduslik. Paljud tööandjad ei väljasta ka sundpuhkusele saatmise õiendeid ja inimesel pole võimalik end töötuna arvele võtta ega mingisugust abiraha saada," kirjeldas Ennok.
Eestivenelased on tema sõnul veel haavatavamas olukorras.
"Paljud ei valda seda keelt, nad ei tunne seadusi ega oska kellegi poole pöörduda," nentis Leeda Ennok.
Viirusekriisiga kaasnev majanduslangus kogub alles hoogu ja ilmselt seisab veel paljudel ees töökoha kaotus. Leeda Ennok rõhutab, et nii sundpuhkusele saatmise kui töölepingu lõpetamise kohta tuleb kindlasti dokumenti nõuda.
Ka neile, kes praegu Eestis töötuks jäänud ja kaaluvad Soome tööle minemist, soovitab Ennok, et kõigepealt tuleb endale ise asjad selgeks teha
"Just helistas mulle üks noormeest Eestist, sadamast. Ta oli teinud just paar päeva tagasi Soome tööandjaga kokkuleppe, mis oli aga millegipärast allkirjastamata jäänud. Teda ei lubatud Soome, sest tal puudus ka eluase. Tööandja pidi võimaldama töökorteri, nii et tema jäi sinna sadamasse."
Ennok lisas, et Soomes ei ole ka digiallkirja: leping tuleb füüsiliselt allkirjastada ja see peab laevale pääsemiseks ka kaasas olema. Kuhugi pole kadunud ka vana tuntud palga maksmata jätmine.
"Jaanuarist kuni aprillini olen teinud palkkaturvahakemuksia 87, vaatasin just järele, kui palju neid on. Ja kui ma eelmise, 2019. aasta kokku võtan, siis tegin neid avaldusi 288," rääkis Ennok.
Harvad pole ka need juhud, kui tööandjad petavad tundide arvestusega ega väljasta palgalehte.
"Palju probleeme on sellega, et tööandja jätab maksud maksmata ja tööline vastutab paraku selle eest. Maksuamet nõuab need maksud temalt sisse, kui tal ei ole esitada palgalehti, kust on näha, et on palgast vähendatud tulumaks ja muud riiklikud maksed. Kui tööandja on pankrotti läinud, ei ole neid enam kuskilt ka võtta."
Leeda Ennok ütles, et vahel tekib Soome tööandjatega probleeme ka soomlastel, aga peamiselt tõmmatakse nahk üle kõrvade siiski välismaisel tööjõul.
Toimetaja: Urmet Kook